Vili - TSÜS eristab asja ja õiguslikke Asjavilja alla mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavaid saadusi, samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu(vt TSÜS §62, lõige2) Õigusviljaks on aga tulu, mis õigustatud isik saab õigusest, vastavalt otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62, lõige3). Asjast vastavalt tema otstarbele saadavaid vilju )piim, kartulid, kruus, turvas jne) niemtatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks. Õigusets saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetusõigusviljad. Ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eets) kaudeteks viljadeks. Vara (TSÜS §66) – on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Omand ja piiratud asjaõigused Omand on täielik asjaõigus
Asjaõigusseaduses eristatakse asja- ja õigusvilju. Asjavili – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 2). Õigusvili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 3). Asjast vastavalt tema otsarbele saadavaid vilju (piim, kartulid, kruus, turvast jms) nimetatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks (nt sissetulekud kruusakaevanduse väljarentimisest). Õigusest saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha, et see, mis rendileandja seisukohalt on kaudne asjavili (nt kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili
§62 lg 1). Asjaõigusseaduses eristatakse asja- ja õigusvilju. Asjavili asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 2). Õigusvili tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 3). Asjast vastavalt tema otsarbele saadavaid vilju (piim, kartulid, kruus, turvast jms) nimetatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks (nt sissetulekud kruusakaevanduse väljarentimisest). Õigusest saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha, et see, mis rendileandja seisukohalt on kaudne asjavili (nt kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili
eelkõige üüri- ja rendirahad).Muudetud on seda käsitlust ning nüüd on võimalik rääkida asja-ja õiguviljadest. Asjavilja all mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavaid saadusi, samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu. Õigusviljaks on aga tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. Asjast vastavalt tema otstarbele saadavaid vilju nimetatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks. Üldiseks põhimõtteks on seatud, et vili kuulub asja omanikule, võimalik on aga ka teisiti määrata. Kasutuseelised Kasutuseelised on asja kasutamises peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on nimetatud majas elamist, auto, hoome vüi territooriumi kasutamist ettevõtluses, samuti hääleõigust aktsiaseltsis või osaühingus
annaabi.ee 
