ñ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale ñ omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada
keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine
isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lahtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlustsoonid
· segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) · monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks. · ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked: · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus
kirjutada «rahvas» kahe f-iga, peetakse seda jututoas normaalseks kirjapruugiks, uurimistöös aga paremal juhul trükiveaks. Kirjas heale tuttavale võib see tunduda vaimustava väikese naljana, ametikirjas ebaviisakuse või lihtsalt rumalusena. Inimesed ei ole kunagi kohustatud kaasa mängima, nii et kui adressaadi keeleline maitse ei ole teada, ei maksa ka riskida. Üks lihtne viis, kuidas veenda lugejat oma asjatundlikkuses, on mitte teha pingutusi selleks, et jätta muljet asjatundmatusest. Sageli tuleb inimestel sõna võtta teemal, millest nad kaugeltki kõike ei tea. Kogemuste kogunedes selgub, et millestki kõige teadmist polegi tegelikult olemas. Kuni sellele äratundmisele pole jõutud, kutsub esinemisvajadus, olgu suuliselt või kirjalikult, esile iseäranis palju ebakindlust. Aga lugejad ja kuulajad ei tea seda ega saagi teada, kui neile seda ei öelda. Ei tohi teksti alguses kurta, et tekst on kehv ja aega jäi napiks, ega lõpus, et rohkem ei tea, ehkki peaks ja tahaks
_ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi
Kirjeldavad tunnustamised Kehtestused suhetes (suhtekehtestused) Valikuline tähelepanematus Eemaletõmbumine Spektervastus Valikuvõimalused Loomulikud ja loogilised tagajärjed Peatage tegevus, aktsepteerige tundeid Ütelge ei Muutke keskkonda On olemas kaks erinevat konfliktide liiki: realistliku konflikti puhul on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid või väärtusedmitterealistlik konflikt aga tuleneb hoopis asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamusest, kehvast organisatsiooni struktuurist, allasurutud vaenulikkusest vüi pinge vabastamise vajadusest. Konflikti lahenduse meetod: Kohelge teist inimest lugupidavalt Kuulake ja sõnastage teise inimese jutt ümber, nii ei ta sellega rahule jääb Sõnastage lühidalt oma seisukoht Koostööl probleemilahendamise meetod: 1. Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles 2
_ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale _ omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlemisbarjäärid Suhtlemisbarjäärid on: 1
Püüa kokku leppida selles, milline info on oluline, kuidas infot koguda ja milliste kriteeriumide järgi hinnata. Vajadusel kaasa kolmas osapool (autoriteet, ekspert). Realistlikud ja mitterealistlikud konfliktid Konfliktid hinnatakse realistlikeks ja mitterealistlikeks vastavalt sellele, kas reaalne vastuolu on olemas või mitte. Realistliku konflikti korral on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid, vahendid, väärtused või huvid. Mitterealistlik konflikt tuleneb asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamusest, mittetoimivast organisatsiooni struktuurist, võit-kaotus-tüüpi võistlusest, allasurutud vaenulikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Mitterealistlikku konflikti saab enamasti ennetada või kontrollida (Bolton 2002:272). 1.1.3 Konflikti käsitlemine Konflikti puhul on mitmeid käsitlusvõimalusi. Enamasti sooviksime konflikti vältida/ ennetada. Kui ta juba käes on, siis püüame lahendada (Vihma 2006:17).
· keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine
enesehinnangut. KONFLIKTI JUHTIMISE OSKUSED KONFLIKTI ENNETAMINE JA KONTROLLIMINE Konflikt, mida inimene oma elus vältida ei saa, on parimal juhul lõhestav ja halvimal juhul lausa kohutavalt purustav – ja ometi on teatud konfliktidest mõndagi kasu. On olemas kaks väga erinevad konfliktide liiki: realistliku konflikti puhul on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid ja väärtused; mitterealistlik konflikt aga tuleneb hoopis asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamusest, kehvast organisatsiooni struktuurist, allasurutud vaenulikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Mitterealistlikku konflikti saab suures osas isiklike ja grupis kasutavate ennetus- ja kontrollimeetodite abil ennetada või kontrollida: kasutada vähem teesulge; peegeldav kuulamine; kehtestamisoskused; teadlikkus sellest, millised käitumised põhjustavad tõenäoliselt teie
3) Võib iga inimene arendada paremat arusaamist omaenda seisukohtadest, sest konflikt sunnib teda sõnastama oma vaateid ja esile tooma kõiki toetavaid argumente. 4) Võib iga osapool saavutada suurema teadlikkuse oma identiteedist. 5) Võib aidata osapooltel omaenda sisekonfliktidega toime tulla. Konflikti tüüpid: 1) Realistik konflikt - on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid, vahendid, väärtused või huvid. 2) Mitterelistik konflikt - tuleneb asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamustest, ogranisatsiooni düsfunktsionaalsest struktuurist, võit-kaotus tüüpi võistlusest, vaenlikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Konflikti vähendamse meetodid: 1) Kasutada vähem teesulde. 2) Peegeldav kuulamine. 3) Teaduslikkus sellest, millised käitumised põhjustavad tõenäoliselt teie ja teiste vahel konflikti. 4) Oma solgiämbri tühjendamine teise ämbrit täitmata.
keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine
2. keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia; 3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2. seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult; 3. ollakse liiga monoloogiline; 4. eelarvamused kuulajate suhtes; 5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui
ettevõtetele, kuigi näiteks kindlustatakse oma vastutust kolmandate isikute ees reeglina ka üksikisikute puhul. Maailmas on väga levinud teatud elukutsete ja erialade tsiviilvastutuse kindlustus, paljudel juhtudel seadusjärgse kohustusliku kindlustusena. Arstid, notarid, advokaadid, arhitektid ja projekteerijad, konstruktorid, konsultandid, maaklerid, turvamehed ja paljude teiste erialade esindajad võivad kergesti oma erialatöös teha hooletusest või asjatundmatusest vigu, mis toovad kolmandatele isikutele kaasa suuri, mõnikord korvamatuid kahjusid. Eestis on esimese kohustusliku erialase tsiviilvastutuse kindlustusena kehtestatud notarite erialase tsiviilvastutuse kindlustus. Kohustuslik liikluskindlustus on stabiilne ja toob raha ka rasketel aegadel sisse. Selle baastariifid kinnitab valitsus- tariif, millest üle ei saa minna. Baastariif on piirkonniti erinev.
Seejuures kirjapanekute keeleks olid põhiliselt ladina ja saksa, ka alam-saksa keel. Aegade jooksul, eri keeltest kohanimed ka muutusid. Niimoodi on eri keeltes kujunenud Liivimaa paikade nimetamisel erinevad traditsioonid, seejuures on see, et Eesti tänapäeva pealinn on eesti keeles Tallinn, saksa keeles Reval? - see on vana ja uue keele küsimus. Eri keeltes kasutati nimesid erineval viisil. Kui me räägime eesti keeles keskaegsest Revalist, siis see on märk asjatundmatusest. Juba kõige esimeses pikemas kirjapanekus - 1536 on kirjas Tallinna linn. Sageli saksa keelsed kohanimed on vanemad kui eesti keelsed, saksa Reval pärineb muinas-eesti kohanimest Revala. Tartu, saksa Dorpat. Keskaegsetes dokumentides on ta kirja pandud ld keeles Darpatum?. Vana-Vene leetopissides kannab Tartu nimetus Jurjev. Väga paljude Eesti kohanimede puhul, kui tegemist maakohaga on kunagine küla mõisastatud ja sellisel juhul
annaabi.ee 
