Erich Fromm jt.). Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Asjastumine (commodification) tendents vaadelda kõiki nähtusi ja inimsuhteid nende turuväärtusest lähtuvalt. Tarbimisantroploogia - kritiseerib Frankfurdi koolkonda, uurib inimese igapäevast kultuuri tarbimist. Inimene ei ole massikultuuri passivne ori, vaid oskab sellega aktiivselt manipuleerida. Turult väljunud (decommodified) kaubad kaubad mis peale ostmist inimesele omaseks saavad ja omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele.
unikaalne rahvavaim - Rahvuslik ärkamine rahvus saab iseendast teadlikuks Anderson rahvus on viis maailmas enda kohta määratleda, enne oli kokkukuuluvustunne läbi religiooni või valitseja Massikultuuri analüüs ja kriitika frankfurdi koolkond Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxist. Lääne massikultuuri kriitika, sest kommerts surub peale kapitalismi väärtusi ja muudab inimesed samasuguseks. Asjastumine tendents vaadata asju lähtuvalt turuväärtusest - Tarbimisantropoloogia kritiseerib frankfurdi koolkonda, uurib iniemse kultuuri tarbimist, inimene oskab massikultuuriga manipuleerida Bourdieu klass ja maitse. Klassipäritolu määrab milline on elustiil ja maitse asjade osas - Habitus elukogemuse käigus kujunev kalduvuste, oskuste ja harjumuste süsteem. Samas klassis sarnane häbitus Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted
Tavamõistus ütleb, et suurem jõukus tähendab vajaduste suuremat rahuldatust.Tarbimiskultuur seostab aga vajaduste rahuldamist stagnatsiooniga (vrd masu) - vajadustel ei tohi tulla lõppu. Tarbijad peavad tarbima. a. Tarbimise dialektika: subjektid ja objektid Sellest võib mõelda nii, et modernsus on tekitanud maailmasse tohutu objektiivsuse. 1. Asju toodetakse rohkem 2. Sotsiaalset elu toodetakse asja-taolises vormis (asjastumine/reification) - me suhestume sotsiaalsete situatsioonide, teenuste ja kogemustega nagu asjadega Mõeldes moodsast tarbimisest läbi subjektide ja objektide suhete on lääne peamine filosoofiline suund. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust.
kapitalistlikesse suhetesse *kunstiteost ei mõõdaeta enam tema tõelise väärtuse järgi, tema tegelik väärtus läheb kaduma, kui ta asetatakse rahalistesse suhetesse *muutub rahaks, mis lihtsalt ringleb *Marxi jaotus: vahetusv äärtus, seda mõõdab raha, ostumüügi hind. Kapitalistlik (vt lisaks) *tarbimisv äärtus (tarvitamisväärtus) see, kuidas inimene seda toodet kasutab. Inimese tõelised vajadused *kunstinähtuse kaubaks muutumine inimeste suhete asjastumine ühiskonnas, inimestevahelised suhtes muutuvad turul asjadevahelisteks suheteks *kapitalismi loogika : kõik asjad on omavahel vahetatavad *kunst peaks toimima teist moodi kunstil v õime olla kriitiline, irratsionaalne, utoopiline *MH kunst on üle võtnud religiooni kohta *kultuuritööstus hoiab inimest argisuses kinni *Adornol sarnased jooned Nietzchega kunsti vastandumine kapitalistlikule loogikale (irrarstionaalsus jne) Adorno kunstikäsitlus: 22
suhetesse *kunstiteost ei mõõdaeta enam tema tõelise väärtuse järgi, tema tegelik väärtus läheb kaduma, kui ta asetatakse rahalistesse suhetesse *muutub rahaks, mis lihtsalt ringleb *Marxi jaotus: vahetusväärtus,seda mõõdab raha, ostu-müügi hind. Kapitalistlik (vt lisaks) *tarbimisväärtus (tarvitamisväärtus) see, kuidas inimene seda toodet kasutab. Inimese tõelised vajadused *kunstinähtuse kaubaks muutumine inimeste suhete asjastumine ühiskonnas, inimestevahelised suhtes muutuvad turul asjadevahelisteks suheteks *kapitalismi loogika : kõik asjad on omavahel vahetatavad *kunst peaks toimima teist moodi kunstil võime olla kriitiline, irratsionaalne, utoopiline *MH kunst on üle võtnud religiooni kohta *kultuuritööstus hoiab inimest argisuses kinni *Adornol sarnased jooned Nietzchega kunsti vastandumine kapitalistlikule loogikale (irrarstionaalsus jne) Adorno kunstikäsitlus: * kunstiteos ei ole lõplik
Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Asjastumine (commodification) – tendents vaadelda kõiki nähtusi ja inimsuhteid nende turuväärtusest lähtuvalt. Tarbimisantroploogia - kritiseerib Frankfurdi koolkonda, uurib inimese igapäevast kultuuri tarbimist. Inimene ei ole massikultuuri passivne ori, vaid oskab sellega aktiivselt manipuleerida. Turult väljunud (decommodified) kaubad – kaubad mis peale ostmist inimesele omaseks saavad ja omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele.
patoloogia (suitsiid, kuritegevus) kasvamine C Moodne tsivilisatsioon ei rahulda sügavaid inimlikke vajadusi II Tegelikud inimlikud vajadused, millele iga ühiskondlik korraldus peaks vastama 1) seotus 4) identsus 2) loovus 5) elu tähenduslikkus 3) juurte vajadus III Võõrandumine eksistentsiaalsete vajaduste ja 18. saj. ideaalide asemel tarbimismaania Ühiskond on irratsionaalsem kui kunagi varem. Valitseb asjastumine, masinlikkus, ebaisikulisus. Inimene on tarbeese, nagu kõik muugi. Inimene on võõrandunud, kui ta ei tunne end oma jõu ja sisemise potentsiaali kandjana, vaid on justkui asi, sõltudes jõududest väljaspool ennast ja seades oma elu nende järgi. Võõrandumine totaalne suhtes 1) tööga,2) esemetega, 3) riigiga, 4) kaaslastega, 5) endaga IV J ä r e l d u s: Rohkem kui uusi lennukeid, vajame me kõikehõlmavat humanistlikku
annaabi.ee 
