29 lg 1 lause 3). Isikulist kaitseala puudutava seadusreservatsiooniga on varustatud ka õigused riiklikule toetusele (PS § 28 lg 2 lause 3), ettevõtlusvabadusele (PS § 31 lause 3) ja informatsiooni saamisele (PS § 44 lg 4). Tuleb tuvastada vastava õiguse isikulise kaitsela, s.t. kas antud isik saab üldse põhiseadusest antud juhtumil kaitset. Kõigepealt selgitatakse välja kas isiku suhtes kohaldatud põhiseadusest allpool seisev norm on üleüldse asjassepuutuv. Asjassepuutuvuse nõue tuleneb põhiseaduse §-ist 15, mille järgi igaüks võib kohtus nõuda asjassepuutuva sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Asjassepuutuvuse üks viimaseid ja selgemaid määratlusi on Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 2006. aasta novembri otsuses: Punt 17: "Asjassepuutuvaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei tee normi see, et haldusorgan isiku suhtes tehtavas otsuses viitas sellele normile. Asjassepuutuv on norm, millel on
põhiseadusvastaseks tunnistamist. Sellest lähtuvalt tuleb välja selgitada, kas käskmenetluse normid on asjassepuutuvad PS § 15 lõike 1 teise lause mõttes. 19. Eespool on viidatud, et Riigikohtu praktikast tulenevalt on asjassepuutuv säte, mille põhiseadusele mittevastavuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavause korral. Kolleegiumi hinnangul ei saa menetlusnormide asjassepuutuvuse hindamisel lähtuda üksnes sellest, kas normi põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral oleks kohus pidanud tegema teistsuguse, st teistsuguse resolutiivosaga otsuse. Käskmenetlus on üheks lihtmenetluse liigiks. KrMS 9. peatükis sätestatud lihtmenetlused võimaldavad prokuratuuril ja kohtul lahendada asju kiiremini ja ökonoomsemalt kui asjade menetlemisel üldises korras. Kuigi käskmenetluse normide puudumisel rakendataks muud lihtmenetlust või menetletaks asja
annaabi.ee 
