Muutis väga oluliselt meie KK grammatikat. Arvas, et Eesti keel on vaene keel. Keele norminime polnud tähtis. Johannes Voldemar Veski: · keelekorralduse mõjuaeg kuni 1960. aastateni · Veski: keel on eluline olevus, mis tärkab, areneb, muutub jne keel areneb hüpeteta, revolutsioonideta, vastavalt tarvidusele · Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest (Voog 1913): Kõik eesti keele pea-asjaliseks edasiarendamiseks tarvisminevad sugemed, kavad ja seadused peituvad meie keeles eneses. Purismi põhiteos! · eesti keelekorralduse keskseid printsiipe: toetumine keele arendamises eeskätt oma keele vahenditele ja võimalustele. · kesksed keelekorraldusprintsiibid: süsteemsus koos loogilise selgusega, otstarbekohasus, rahvakeelsus. · keskne panus: keele normimine ja terminoloogia loomine Oli ametilt bioloog
riietumisega korras, mis viitab sellele, et on olemas erineva elatustasemega inimesi ja need on klassiühiskonnas. Iga ühiskond jaguneb kaheks põhiliseks klassiks ekspluateerija ja ekspluateeritavad. Ainult 2 formatsiooni on klassivabad ürgkogukondlikus ja kommunistlikus formatsioonis. Marxi arvates oleks selle poole mõistlik püüelda. Miks hakkab ühiskond arenema ühelt formatsioonilt teisele? tootlikud jõud jagunevad inimfaktoriks ja asjaliseks elemendiks (omakorda jaguneb tootmisvahenditeks ja töö objektiks). Tootmissuhted inimeste vahelised suhted, mis tekivad tootmise käigus. Kogu protsessis on oluline, kellele kuuluvad tootmisvahendid eraomand või üldrahvalik omand. Pinged ühiskonnas tekivad tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel ja see viib sotsiaalse revolutsiooni tekkimisele. Sotsiaalse revolutsiooni eeltingimus tekib revolutsiooniline
annaabi.ee 
