4. Lahendi vormistus vastab ekspertarvamuse vormile (või esseestiilis lahendusele, kui juhend seda võimaldab) esitatud nõuetele. Sealhulgas on arvamus arusaadavalt liigendatud lõikudeks, mis on vajadusel varustatud alapealkirjadega. Lõppjäreldus on selgelt välja toodud. 5. Arvamus on kirjutatud korrektses keeles ja arusaadavalt. Tekstis ei esine sisemisi vastuolusid ja üleliigselt keerukat sõnastust. Arvamuses ei sisaldu põhjendamata järeldusi või asjakohatut teksti. Nagu eelnevalt märgitud, sõltub konkreetne hindamissüsteem kaasustest. 5-pallise hindamissüsteemi puhul võib näiteks iga kriteeriumi täitmise eest olla võimalik saada maksimaalselt 1 punkti ja minimaalselt 0 punkti ja hindamine teostada 0.1 punkti täpsusega. Aga rakendada võib ka teistsuguseid süsteeme. Ülaltoodu tähendab mh, et: Mõisteid tuleb kasutada täpselt. Õigusaktide teksti lahenduses reeglina ei korrata, kuid seadusele viidatakse
4. Lahendi vormistus vastab ekspertarvamuse vormile (või esseestiilis lahendusele, kui juhend seda võimaldab) esitatud nõuetele. Sealhulgas on arvamus arusaadavalt liigendatud lõikudeks, mis on vajadusel varustatud alapealkirjadega. Lõppjäreldus on selgelt välja toodud. 5. Arvamus on kirjutatud korrektses keeles ja arusaadavalt. Tekstis ei esine sisemisi vastuolusid ja üleliigselt keerukat sõnastust. Arvamuses ei sisaldu põhjendamata järeldusi või asjakohatut teksti. Nagu eelnevalt märgitud, sõltub konkreetne hindamissüsteem kaasustest. 5-pallise hindamissüsteemi puhul võib näiteks iga kriteeriumi täitmise eest olla võimalik saada maksimaalselt 1 punkti ja minimaalselt 0 punkti ja hindamine teostada 0.1 punkti täpsusega. Aga rakendada võib ka teistsuguseid süsteeme. Ülaltoodu tähendab mh, et: Mõisteid tuleb kasutada täpselt. Õigusaktide teksti lahenduses reeglina ei korrata, kuid seadusele viidatakse
just keele vahendistaatust ja koostamise mõtteviisidest seetõttu onoma- sioloogiat. Loomulikult saab pädev kuulaja aru kõigest arusaadavast, mis talle räägitakse, ka võõravõitu keeles, ka juhul, kui sealjuures kasutatakse mõnd täiesti uut sõna või kõneleja eksib sõnavalikul või läheb mõni sõna kanalimüra tõttu kaduma, ja muidugi ka juhul, kui sõnastikud selle sõna kohta midagi öelda ei oska või ütlevad midagi asjakohatut, nt kirjeldavad selle sõna mõnd muud tähendust. Kui arusaadav saakski olla ainult see, mis on juba kunagi varem arusaadav olnud, kuidas siis saaks põhimõtteliseltki võimalik olla keele ajaline muutumine, sh keele algne tekkimine evolutsiooni käigus ja omandamine indiviidi arengu käigus? Kasutajate varasemast suurem usaldamine tundub olevat praegu üsna laialt aktsepteeritud seisukoht, mida väljendab muuhulgas piiri hägustumine (et mitte öelda kadumine)
annaabi.ee 
