mõnes muus keeles. Kauba märgistuse üldnõuded Tarbijale pakutaval või müüdaval kaubal või selle müügipakendil või kauba külge kinnitatud etiketil olev märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle kauba märgistuse kohta kehtestatud nõuetele. Kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab olema lisatud järgmine teave: 1) kauba kogus või mõõtmed rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi asjakohastes mõõtühikute 2) kauba koostis ja koostisosade kogused 3) juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks 4) juhised kauba kasutamiseks ja kauba säilitamise tingimused 5) hoiatused ja ettevaatusabinõud kauba kasutamise või hävitamisega seotud ohtude vältimiseks 6) kauba säilimisaeg või 7) põhilised tehnilised andmed kauba kohta Kasutusjuhend Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust
Tarbijale antav teave peab olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles. Kauba märgistamise üldnõuded: Tarbijale pakutaval või müüdaval kaubal või selle müügipakendil või kauba külge kinnitatud etiketil olev märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. kauba kogus või mõõtmed rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi asjakohastes mõõtühikutes kauba koostis ja koostisosade kogused juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks kauba säilimisaeg 6 Kauba või teenuse pakkumine ja müümine tarbijale Kauba ja teenuse garantii Kauba või teenuse pakkumisel on lubatud kasutada mis tahes vormis või sõnaühendis sõna garantii või muud samatähenduslikku sõna vaid siis, kui selle
novembril 1959. a võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti artiklites 23 ja 24), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti selle artiklis 10) (RT II 1993, 10/11, 11; 13) ning lapse heaolu eest hoolitsevate eriasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide põhikirjades ja asjakohastes dokumentides, pidades silmas lapse õiguste deklaratsioonis viidatut: laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja
lapse õiguste deklaratsioonis, mille 20. novembril 1959. a võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti artiklites 23 ja 24), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis (eriti selle artiklis 10) (RT II 1993, 10/11, 11; 13) ning lapse heaolu eest hoolitsevate eriasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide põhikirjades ja asjakohastes dokumentides, pidades silmas lapse õiguste deklaratsioonis viidatut: laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja
ainult siis, kui kolleegium need oma iganädalasel koosolekul vastu võtab. Menetlus on üldjoontes järgmine. Oletagem näiteks, et komisjon näeb vajadust ELi õigusakti järele, et hoida ära Euroopa jõgede reostust. Keskkonna peadirektoraat koostab ettepaneku, olles kõigepealt põhjalikult konsulteerinud Euroopa töösturite ja talunikega, liikmesriikide keskkonnaministrite ja keskkonnaorganisatsioonidega. Välja pakutud õigusakti arutatakse komisjoni asjakohastes osakondades. Seejärel kontrollivad seda õigustalitus ja peasekretariaat. Kui ettepanek on täiesti valmis, pannakse see komisjoni mõne järgmise koosoleku päevakorda. Kui 27 volinikust on poolt on vähemalt 14, võetakse ettepanek vastu. Pärast seda on sellel komisjoni liikmete tingimusteta toetus. Seejärel saadetakse dokument nõukogule ja Euroopa Parlamendile läbivaatamiseks. Komisjoni suurus Liiga suur komisjon ei saa tõhusalt toimida
kõlbelise otsustuse nõrk seos reaalse kõlbelise käitumisega. 18. Väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus koolis. Süvenenud veendumus, et väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus peaksid toimuma varjatud ja mitteformaalse õppekava alusel. 19. Põhilised väärtuskasvatuse metoodikad: väärtuste edastamine, väärtuste selgitamine ja väärtuste analüüs. Väärtuste otsene õpetamine. Kasvatustöö toimub konkreetse väärtuse kordamise ja esiletõstmisega asjakohastes situatsioonides (õppekava alusel). Eesmärgiks on ühiskonna enamuse tunnustatud põhiväärtuste edastamine õpilastele. Väärtuste selgitamine. Olemuseks aktiivne eneseanalüüsi esilekutsumine kasvatataval. Kasvataja ülesanneteks on aidata lapsel teadvustada tal olemasolevaid väärtusi ja seejärel teda ergutada nendega vastavuses käituma. Väärtuste analüüs. Väärtuste uurimine, otsustamine ja arutlemine väärtuskonfliktide
Alternatiivid vahistamisele – Euroopa uurimismääruse võib näiteks koostada asjaomase isiku ajutiseks viimiseks taotlevasse riiki või tema ülekuulamiseks videokonverentsi teel. Kui aga selline isik tuleb viia teise liikmesriiki selleks, et esitada talle süüdistus ning alustada tema suhtes kohtumenetlust eesmärgiga müista tema üle kohut, tuleks teha Euroopa vahistamismäärus vastavalt vahistamismääruse raamotsusele. Suhe varasema regulatsiooniga – kui asjakohastes rahvusvahelistes õigusaktides, nagu Euroopa Nõukogus sõlmitud konventsioonid, viidatakse vastastikusele õigusabile, tuleks asuda seisukohale, et liikmesriikides, kellele käesolev direktiiv on siduv, on käesolev direktiiv käesolevate konventsioonide suhtes paindlik. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus preambulas – kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõendite saamise eesmärgil tehtud otsuste vastastikust tunnustamist, ei suuda liikmesriigid
tööle eritingimustes ja erivolitusega, et kiirendada otsustamisprotsessi. Selletõttu peavad kriisireguleerimismeeskonna liikmed olema kättesaadavad kiiresti ja praktiliselt igal ajal, sõltumata sellest, kus nad viibivad. Asutuse kriisireguleerimismeeskonna sekretär peab puhkuste ja lähetuste arvestust. Kriisireguleerimismeeskonna liikmetel peavad olema asendusliikmed ning nende kättesaadavus väljaspool tööaega on sätestatud asjakohastes juhises või lepingus.. Kui kriisireguleerimismeeskonna liikmeid pole võimalik rakendada, tuleb teada, keda nende asemel teavitada (kriisireguleerimismeeskonna asendusliikmed). Kriisireguleerimismeeskonna võimalikud alarmeerimisastmed: a) normaalolud; b) häirevalmidus - (valve ministeeriumis 24 tundi, juht- ja kriisireguleerimismeeskond kodus ootereziimil, ruumid ette valmistatud, materjalide kontrollimine ja kaasajastamine);
Perevvks peetakse pereliikme(te) ja lähisugulaste vahel toimuvat vv mis kätkeb endas erinevaid tüüpe: vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid vv ennetamiseks, eriti: paarisuhtevv, laste väärkohtlemist, õdede-vendade omavahelist kiusamist, laste vv eaka vanema või - sõnastades oma riigi põhiseaduses ja teistes asjakohastes õigusaktides naiste ja meeste võrdõiguslikkuse samas leibkonnas elava puudega sugulase vastu jne. Perevv on kompleksne probl, kuhu ei ole haaratud põhimõtte ning tagades selle põhimõtte rakendamise tegelikkuses; mitte ainult ohver ja toimepanija, vaid ka ülejäänud pereliikmed kas siis pealtnägijatena või lihtsalt - keelustades naiste diskrimineerimise, sealhulgas vajaduse korral sanktsioonide rakendamise kaudu, ning
Kui kauba märgistuse kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud, esitatakse märgistuses vähemalt kauba nimetus (milleks võib olla selle kauba määratlemiseks üldises praktikas kindlakskujunenud väljend), kui selle puudumine võib tarbijat eksitada. Kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab peale TKS § 5 lg 2 sätestatu olema lisatud järgmine teave: 1) kauba kogus või mõõtmed rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi asjakohastes mõõtühikutes; 2) kauba koostis ja koostisosade kogused #; 3) juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks; 4) juhised kauba kasutamiseks ja kauba säilitamise tingimused (kauba märgistusel, kauba külge kinnitatud etiketil või kaubaga kaasas olevas kasutusjuhendis); NB
kulusid, mille on tekitanud kõigi transpordiliikide tegelik kasutus, kuna niimoodi oleks võimalik optimeerida infrastruktuuri kasutamist, vähendada kohalikku saastet, lahendada ummikuid ja võidelda kliimamuutusega vähima kuluga majandusele. Selleks on vaja järkjärgulist lähenemisviisi kõigi transpordiliikide suhtes, võttes arvesse nende eripära. (6) Transpordiliikide puhul on juba hakatud väliskulusid arvesse võtma ning asjakohastes liidu õigusaktides on selline arvessevõtmine järkjärgult ette nähtud või vähemalt seda ei takistata. Seda protsessi tuleb siiski jätkuvalt kontrollida ja edendada kõikide transpordiliikide osas, kohaldades ühiseid põhimõtteid ja võttes samal ajal arvesse iga liigi eripära. (7) Maanteetranspordisektoris on vahemaal põhinevad teemaksud infrastruktuuri kasutamise eest õiglane ja tõhus majanduslik meede säästva transpordipoliitika saavutamiseks, kuna