Kunstiteraapiate sissejuhatus raamatu "Arts therapies: A research-based map of the field" põhjal.
kliendi puhul. Mõni klient võib küll korrektselt matkida olemasolevaid kunstistiile või
muusikat, samas kui teise kliendi puhul korduvad seansilt seansile samad joonistused või
liigutused. Sellisel juhul puudub uudsus, mis on loovuse mõistes vajalik. Samuti tekitab
küsimusi visionäärse loovuse elitaarsus, mis ei sobi kokku kunsti laia käsitlusega.
Kunstiterapeudid ei arva, et inimeksistentsi olemusega kohtumiseks oleks vaja kunstilist
talenti.
Kunstiteraapiatele asjakohasema loovusekäsitluse toob välja May (1975). Tema järgi
nõuab loovus julgust lasta lahti eneses olemasolevatest sisemistest piiridest. Julgus olla
vaba, sest ainult nii võib sündida midagi uut. Inimesel ei ole lihtne mõista enda mõtlemise
piiratust ja vabaneda harjumuspärasest ning siinkohal ongi oluline, et kunstiterapeut looks
turvalise ja toetava, hinnangutevaba keskkonna, mis on loovuse avaldumiseks hädavajalik.