Lapse arusaam surmast
tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?).
Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev
arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse
maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid,
tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub
haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole
haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi
seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks:
haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks
lapse mõistmisvõime alahindamine -- lapsele polegi seoseid piisavalt
selgitatud.
Kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel hakkab laps mõistma surma
pöördumatust ja elutegevuse lõppemist, samuti selle paratamatust ja et
see puudutab kõiki. Sealjuures ei pruugi nad veel mõista iseenese surma
võimalikkust
annaabi.ee 
