II tahvlist on eriti vähe säilinud ja see paistab reguleerivat kohtumenetlust. 2. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius, et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist. III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku omaabi riismeid, siis ei saa jätta tähelepanuta seaduse püüet piirata kreeditori võimu ja näha ette võlgniku kaitse. Vabariiklikus Roomas puudusid riiklik täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvlis oli reguleeritud isavõim - patria potestas, Rooma riigi ja ühiskonna alustugi
Säilinud on vaid kolm punkti. II. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius, et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. 4 Kolmas tahvel reguleerib otsuste täideviimist. Tahvel koosneb kuuest paragrafist. Kuna Vabariiklikus Roomas puudus riiklik kohtukorraldus ja täitemenetlus, siis tuleb tähelepanu pöörata selle tahvli püüdele piirata krediitori võimu ning näha ette võlgniku kaitset. Neljandas tahvlis on reguleeritud patria potestas isavõim. Patria potestas oli sotsiaalne fakt.
Esimene tahvel käsitles ,,kohtukohustust." Näiteks sätestas tahvel, et kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik ,,vindex", kes pidi olema hageja ,,seisusega võrdne." Teisest tahvlist on väga vähe teada, kuid ilmselt reguleeris see ,,kohtumenetlust." Menetlus ei lõppenud ,,jumalakohtuga," vaid palvega määrata kohtunik. Preetor määras pooltele kohtunikuks õigusttundva kaaskodaniku või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Kolmas tahvel reguleeris kohtuotsuste täideviimist. Kuigi tahvlis leidus ka 4 ,,omaabi" elemente, oli piiratud ka ,,krediitori võimu" ning ,,kaitsti" võlgnikku (Ilus 2007, lk 33). Ka tänapäeval võib kolmas isik kohtus võlgniku võla maksta. See on sätestatud VÕS § 78, mis ütleb, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või
Algab menetlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse menetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi printsiip võib olla piiratud dispositiivsus printsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja esitavad kaebuse, et mingi org rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a) eelmenetlus – selle moodustavad asjaarutamist ettevalmistavad toimingud. b) Uurimisprinsiip – haldusorgani ülesanne on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekspertide ja tunnistajate kaasamise vajaduse. c) tuvastusmenetlus – eesmärk on tuvastada faktilist ja juriidilist olustikku, millele vastab vastav haldusakt või –toiming, selle põhisisu moodustab tõendamine – tegevus, mis loob veendumuse faktliliste asjaolude olemuse kohata. Tõendamise esemeks on faktilised asjaolud
10.07 Menetluse käik. Algab metlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse mnetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi prinsiip võib olla piiratud dispositiivsus prinsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja seitavad keabuse, et mingi org rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a) eelmenetlus selle moodustavad asjaarutamist ettevalmistavad toimingud. Uurimisprinsiip hal.org ül on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekpertite ja tunnistajate kaasamise vajaduse. 43 b) tuvastusmenetlus eesmärk on tuvastada faktilist ja juriidilist olustikku, millele vastab vastav haldusakt või toiming, selle põhisisu moodustab tõendamine
10.07 Menetluse käik. Algab metlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse mnetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi prinsiip võib olla piiratud dispositiivsus prinsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja seitavad keabuse, et mingi org rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a) eelmenetlus selle moodustavad asjaarutamist ettevalmistavad toimingud. Uurimisprinsiip hal.org ül on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekpertite ja tunnistajate kaasamise vajaduse. b) tuvastusmenetlus eesmärk on tuvastada faktilist ja juriidilist olustikku, millele vastab vastav haldusakt või toiming, selle põhisisu moodustab tõendamine tegevus, mis loob veendumuse faktliliste asjolude olemuse kohata. Tõendamise
annaabi.ee 
