Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 10 olulist sündmust, mis kindlustasid iseseisvuse väljakuulutamise: 1. Autonoomia- Eestist sai ühtne tervik. 2. Maapäeva valimine- Maapäev ehk Eesti Ajutine Maanõukogu oli esimene rahvaesindus. Seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus sellest hetkest täidesaatev võim. Selle otsusega katkes faktiliselt senine riiklik ühendus Venemaaga. 3. Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele- Oluline samm iseseisvumise suhtes, näitas ühtsust – asjaajamiseks ikka oma riigikeel. 4. Loodi rahvusväeosi- 1. Eesti Polk, millel oli rahvuslik meelsus ja tugev distsipliinitunne, kujunes eesti poliitikute ettevõtmistest tõsiseks toeks. 5. Senised Vene ametnikud asendati eestlastega- Eestlastest ametnikud said kõrgemale positsioonile, näitas ühtsust – eestlaseid hoiti. 6
Arvuti taga liiga palju aega veetes võib see kahjustada ka meie tervist, eriti silmi. Soovitatakse iga kolmveerand tunni tagant silmi puhata ligikaudu 15 minutit, vaadates kaugusesse. Samuti on oluline jälgida istumisasendit, et tagada ka edaspidiselt hea rüht. Mulle meeldib, et tänapäeval on hea võimalus läbi interneti paljudele küsimustele vastus saada, sest tean enda vanemate jutu järgi, et eelmisel sajandil sellised võimalused puudusid ja seeläbi kulutati asjaajamisele kolm korda rohkem aega. Leian, et mõistlik suhtumine arvuti kasutamisse pigem võidab aega kui kaotab seda.
See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4. Üleminek eestikeelsele asjaajamisele aitas poliitikasse kaasa haarata rohkem inimesi. 5. 1917. aasta suvel kujunesid Eestis välja erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Need erakonnad võitlesid enamlastega eestlaste huvide eest. 6. 26. märtsil 1917. aastal korraldati Petrogradis eestlaste demonstratsioon, kus osales umbes 40 000 inimest, sh. 12 000 täies relvastuses sõjaväelast
Rahvameelne Eduerakond. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja liikumised valitsusega opositsioonis. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi. 17. oktoobri manifestile järgnenud vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul. Paljudes kohtades mingi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, looda relvastatud salku. 12. detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid põletama, sest neid olid õhutanud oraatorid, kes pidasid vajalikuks avaldama viha ja vägivalda mõisnike vastu. Üheksa päevaga rüüstati Eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut
Loodi riiklik maafond, millest lubati anda maad vähese maaga või maata talupoegadele. Eelistatud olid Vabadussõjas osalenud, lahingutes silma paistnud ja haavata saanud sõjamehed või Vabadussõjas langenute perekonnad. Põhiseadus nägi ette - isikupuutumatuse kaitse - kodu-, vara- ja kirjavahetuse puutumatuse - usuvabaduse - liikumisvabaduse - sõna- ja trükivabaduse - ühinemise vabaduse - kõik inimesed on seaduse ees võrdsed - õigus eestikeelsele asjaajamisele Rahvas sai kõrgemat võim teostada valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Kõrgeimaks riigijuhiks oli riigivanem ning valitsuse määras Riigikogu, kellest sõltus ka valitsuse püsimine.
ülemTegutses advokaadina Riias. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni Tallinnas Vene keisririigi politsei asemel moodustatud Vene Ajutise Valitsuse poolt moodustatud miilitsas valiti Eduard Alver Tallinna miilitsaülema abiks. Mais 1917 valiti Alver Läänemaa maakonna-komissarina Haapsalu linnavolikokku, mis omakorda ta Haapsalu Linnavolikogu esimeheks valis. Alveri ettepanekul otsustas volikogu suure häälteenamusega minna üle eestikeelsel asjaajamisele. Eesti vabadussõjas Alveri ja polkovnik Aleksander Tõnissoni organiseerimisel relvastati 1917. aastal Haapsalus asunud 1. Eesti Polk ja koolitati Läänemaa omakaitset. Ta oli koos Oskar Mamersiga üks kahest ööl vastu 18. veebruari 1918 Vene armee 1. Eesti polgu komandöri, polkovnik Ernst Põdderi poolt Kuressaarde Saksa Põhjakorpuse juhataja kindral Adolf von Seckendorffi juurde läkitatud saadikust, kes teatasid Eesti rahvusväeosade poolt
Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev seadusandlik võim; Maavalitsus täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma revolutsioonile ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. 3. Millised uued riigid tekkisid Läänemere ääres peale I maailmasõda?
oktoobri keisri manifest, millega lubati inimestele kodanikuvabadust, moodustada parlament ja võtta vastu põhiseadus. Olukorda kasutas ära Jaan Tõnisson moodustades esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Kolmada sündmusena võib nimetata üle-eestimaalist rahvaasemike kongressi. Kus peeti kaks koosolekut, milles oldi venestamise vastu ja nõuti näiteks riigimaa jagamist rahvale ja ühtse vabariigi või kubermangu loomist. Revolutsiooni tulemusel mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude maksmisest ning loodi relvastatud salku. Üks negatiivsetest revolutsiooni tulemustest oli näiteks 12. detsembri mõisate põletamine. Sammuti ei jää häid mälestusi kuna karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest. Kokkuvõttes revolutsioon aitas kaasa Eestile, kuna asjaajamine sai toimuda nüüd puhtas emakeeles ja eestlastel oli olemas oma esimene erakond. Verevalamine ja
Sedasi suutis võimule saada ka Hitler, kes lubas rahvale uusi töökohti, vabastada Saksamaa Versailles' rahulepinguga seotud reparatsioonimaksetest, teha inimeste elu paremaks ning tõsta riik taas võimsamate hulka. Ehk siis tuli osata rääkida õigetest asjadest sellest, mida rahvas kuulda tahtis. See ei olnud aga ainus tegur, mis diktaatorlikud valitsejad võimule aitas. Suur osa sellest toimus tänu karmile asjaajamisele. Konkurentidele ei antud asu või siis võltsiti valimustulemusi. Sedaviisi talitses ka Mussolini, kes tappis oma konkurendid ning takkajärgi võltsis valimustulemusi. Nii juhtus ka Saksamaal. Üksnes tänu valimistulemustele ei oleks Hitler võimule pääsenud. See üksnes viis teda sammukese sellele lähemale. Tähtsaks pöördepunktiks sai kommunistide eemaldamine suurest poliitikast, mille tulemusel ei olnud natsiparteil enam arvestatavaid vastaseid ja neile kuulus valitsuskojas enamus
asutused. Arvutiprogrammid kiirendavad asutuste omavahelist suhtlemist ja vähendavad asjaajamise halduskulusid. Elektroonilise dokumendihalduse nõrk lüli on sõltuvus tehnoloogaist, mis vananeb kiiresti. Kuna asutused ja ettevõtted on erinevad, siis tuleb leida sobiv dokumendihalduse tarkvara. Microlink pakub dokumendihaldussüsteeme Postipoiss ja Livelink. Postipoiss on loodud ja arendatud koostöös riigiasutustega ning lähtuvalt Eesti seadusandlusest ning nõuetest asjaajamisele ja arhiivindusele. 3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM Elektrooniline dokumendihalduse süsteem pakub alati rohkem võimalusi kui pelgalt kirjade elektrooniline registreerimine sellel on keskne osa kogu asutuse info haldamises ja see peab ühilduma teiste süsteemidega ( nt. grupitöö vahendid, majandustarkvara, kvaliteedijuhtimise süsteemid, jne.).
endine Tallinna linaapea Jaan Poska. Eestis hakati kiiresti looma parteisi ja tähtsaks muutus parteide tegevus. Kõige rohkem pooldajaid said sotsialistlikel parteidel. 5. juunil 1917 valiti esimene Eesti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, kuhu valiti 62 kohalike omavalitsuste esindajat linnadest ja maakondadest. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Eestis mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Eestlased suutsid oma positsiooni riigis laiendada, moodustati Eesti rahvusväeosad. Venemaa olukord muutus samal ajal üha raskemaks ning Venemaa ei suutnud Eestit enam sõjaliselt kaitsta. August 1917 vallutasid Saksa väed Riia ja 29. detsembril vallutasid nad Saaremaa. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikult iseseisvumisele. Enne kui selleks jõuti reaalseid samma astuda, toimus 1917. aasa oktoobirs enamlaste võimupööre
Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Seadus piiras mitmeid kodanikuvabadusi. Süvenes riigi kontroll. http://www.abiks.pri.ee Muudatused, mida teostas Maapäev. Maapäev seadis ametisse täidesaatva võimu Maavalitsuse. Eestlaste kätte läks võim ka maakonna ja linnavalitsuses. Tsaariaegset politseid asendas miilits, formeeriti rahvusväeosi, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Seega olid autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud. Muudatused, mida teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Riigistati pangad, tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigiomandiks, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid. Aeti laiali valitud rahvaesindused, likvideerit miilits ja kohtuasutused. Poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organistsioonid ja ajalehed suleti, arreteeriti juhtivaid tegelasi
kultuuri aadet ja soovi rahvusena püsida, siis on paratamatult vaja keelt arendada, rikastada". Kuna maailma rahavaarv koguaeg suureneb, siis on vaja inimestel kohta, kus elada. Eestis on iive väga väike, aga riigis elamispinda piisavalt. Tõenäoliselt tulevikus suureneb võõrmaalaste sisseränne Eestisse. Sellisel juhul on väga tähtis, et eestlased mitte ainult ei arendaks, rikastaks eesti keelt, vaid ka hoiaksid seda, ega läheks üle võõrkeelsele asjaajamisele või õppele koolides. Praegugi on olemas venekeelsed koolid, mis minu arvates tuleks kaotada. Elades Eestimaal peaks inimestel olema soov kuuluda eesti rahva hulka, selleks on vaja õppida ja kasvada eestimeelses keskkonnas. Ka kultuuriüritused, mis on edasi põlvnenud meile esivanematelt, on kasvatanud eestimeelt. Olulisimaks on eestlastele laulupidu. Esimene laulupidu toimus 1896. aastal Tartus, mis tegelikult oli tänulaulupidu Liivimaa talurahva orjusest vabastamise 50. aastapäeva auks
okt.manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.erimeelsuste ületamiseks ja ühiste sihtide väljatöötamiseks kutsusid eesti seltsid 27.nov.1905 tartusse kokku esimene üle- eestimaalise rahvaasemike koosloleku.juhatuse valimine ajas kongressi lõhki ning toimus 2 iseseisvat koosolekut.(aulakoosolek ja Bürgermusse koosolek) 17.okt.manifestile järgnenud vabadusepäevad jõudsid haripunkti dets.algul.paljudes kohtades mindi üle eestikeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele,boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse,keelduti sõjaväeteenistuses ja maksude tasumisest,loodi relvastatud salku.olukorra muutsid veelgi keerukamaks kõige fantastilisemad kuulujutud:lätlased tulevat 40000 relvastatud mehega eestlasi abistama,Rootsi valitsus saatvat sõjalaevad oma endisi alamaid vabastama.11.dets.1905 kutsusid Teataja toetajad tallinna kokku teise rahvaasemike koosoleku,kuid selle eelõhtul kehtestati kogu harjumaal sõjaseadus
Oma vere hinnaga võideldi iseseisvuse ning ühtsustunde eest. Seda sama tunnet üritati meilt ära võtta, kuid me suutsime kokku hoida ning väärikalt oma kultuuri hoida. Kuna meie idanaabrite juures oli käimas Veebruarirevolutsioon ning ajad olid segased, andis see lootust Eestil välja kuulutada autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Loodi esimene Eesti rahvusväeosa ning mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Venelased eitasid Eesti iseseisvust ning nägid meie maad juba Venemaa koosseisus. Eestlased selle mõttega ei leppinud ning asusid kaitsma oma au ja riiki. Alguses saatis meid ebaedu, kuid lõpuks suudeti blokeerida hiiglasliku Venemaa rünnakud ning isegi nad taganema lüüa. 23. juuni 1919 on Eestile väga tähtis kuupäev, kuna see tähistab meie võitu põliste rõhujate üle, seda päeva tähistakse kui Võidupüha. Algasid rahuläbirääkimised Tartus ning 2
ISESEISEV TÖÖ NR ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED 1. Millistele asutustele kehtib Asjaajamiskorra ühtsed alused? Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute (edaspidi asutus) 2. Mida reguleerib Asjaajamiskorra ühtsed alused? 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid; 2) dokumentide vormistamise nõudeid; 3) dokumentide registreerimise korraldamist; 4) asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid; 5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri; 6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral. 3
Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis nii sõjaväe kui ka politsei ja piirivalve funktsioone. Nõukogude punaväe kallaletungi hetkel 28. novembril oli Kaitseliidus 14 500 meest, kelle käsutuses oli mitmesüsteemilisi vintpüsse vähese laskemoonaga ja mõnikümmend kuulipildujat. 2. Rahvusväeosade sünd. Poliitilised eeldused Eesti rahvusväe loomiseks avas 1917. aastal Vene Veebruarirevolutsioon. Tänu kiirele ja energilisele asjaajamisele said eesti liidrid 1917. aasta aprillis loa eesti päritoluga sõjaväelaste koondamiseks kodumaale. Kui Vene keskvõim seoses enamlaste riigipöördega 1917. aasta novembris kokku kukkus, otsustas Ülemkomitee koondada üksikud rahvusväeosad Eesti Diviisiks, mille ülemaks valiti suurte juhtimiskogemustega alampolkovnik Johan Laidoner. Veebruariks 1918 oli diviisi koondunud 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit. 3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine.
igaühe juurdepääsu võimalus.(Kuritegevuse ja väärtegude üldistav statistika,andmete riigieelarve tulude laekumise kohta,andmete ohu kohta inimeste elule,tervisele ja varale) Digiallkirja seadus-sätestab digiallkirja ja digitaalse temli kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenused. Asjaajamiskorra ühtsed alused-määrus reguleerib riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avaliku- Õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitavaid nõudeid,dokumendi vormistamise nõudeid. Isikuandmete kaitse seadus-sätestab isikuandmete töötlemise tingimused ja korra isikuandmete töötlemise riikliku järelvalve korra vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Missuguste sisedokumentidega reglementeeritakse asutuses asjaajamist? Asjaajamise korraldamine (sh. asjaajamiskorra, dokumentide loetelu koostamine) Dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine
see regulatsioon üritab luua teatud korda, kui üks inimene teist inimest, üks firma II firmat või üks isik teist firmat soodustab. Tuleb teha midagi teise isiku kasuks. On võimalik teha ka midagi teise isiku kasuks aga soodustades ka ennast. Tulekahju korral naabri maja kustutamine et meie maja ei läheks põlema. Ilma et oleks poolte vahel lepingulist suhet. Käsundita asjaajajal tekivad õigused ja kohustused kui tekib vähemalt 1 tingimus: 1. soodustatu kiidab asjaajamise heaks 2.asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (me ei pruugi alati teada, keda me soodustame, kui leiame koera siis viime koju ja hakkame otsima omanikku) 3.asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitma soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (erakorralised asjaolud, hukkuja päästmised, avalik
märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Samal ajal tulid enamlased võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist
relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Autonoomiaseadus- 30.märts 1917. Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel), valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse Maavalitsus, eestlaste kätte läks võima maa-ja linnavalitsuses, hakati looma rahvusväeosasid, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule
Oktoobri manifest, millega lubas Nikolai II anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Tänu selle läbikukkumisele loodi Eestis mitmeid poliitilisi organisatsioone. Esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelse Erakonna, moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid ja teise, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Uudiste toetajad. Juba sama aasta detsembri alguses jõudsid vabadusepäevad haripunkti. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode ja kõrtse, loobuti sõjaväeteenistusest ja maksude maksmisest ning loodi relvastatud salku. Mõnel pool moodustati vanade vallavalitsuste asemele revolutsioonilised komiteed ja kuulutati välja ,,vabariike". Vabaduse lõpu tõi 10.detsembril kehtestatud sõjaseadus Harjumaal, mis tõi kaasa arreteerimise alguse. Sõjaseaduse eirajad kogunesid Volta tehasesse, kus oraatorid õhutasid viha ja vägivalda mõisnike vastu. 12
või teenust ning järgima selle müügiks kehtestatud nõudeid; Kliendi nõudmisel andma lisaks kauba või teenuse juurde kuuluvale kirjalikule teabele ka täiendavat suulist teavet müüdava kauba või teenuse omaduste, päritolu, kasutamistingimuste, hinna ja müügigarantii ning rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkide tähenduse kohta Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele (edaspidi koos asjaajamine) Riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, Kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses.
proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste (edaspidi kohaliku omavalitsuse) asjaajamiskeel ning Eesti kaitsejõudude teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Erandid sätestatakse seaduse 2. , 3. ja 4. peatükis. Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega. Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes ja mittetulundusühingutes ning sihtasutustes. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave. Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende
Pilvesüsteemi eeliseks on ka see, et seda kasutades peab maksma ainult kasutatud mahu eest. 2.1 Eestis populaarsed dokumendihaldussüsteemid 2.1.1 Postipoiss Eestis kasutatakse mitmeid erinevaid dokumendihaldussüsteeme. Üheks populaarseimaks on Postipoiss. Süsteem on kasutusel umbes 200 ettevõttes. See on turul alates 1998. aastast. Hetkel arendab ja toetab dokumendihaldustarkvara Nortal AS. Postipoisi arendamisel lähtutakse eelkõige Eesti asjaajamisele ja arhiivindusele kehtestatud nõuetest ja vajadustest. Igal aastal valmib 2 uut versiooni, mis sisaldavad kasutajamugavusi ning seadusandlusest tulenevaid ja „kasvavatest soovidest“ tingitud muudatusi. (Postipoisi kodulehekülg) Kuid 5 viimati välja lastud versioon oli viimane, mis tähendab, et Postipoisi süsteem on ajale jalgu
kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (pangad, suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused
Rahvusarhiiv Riigikantselei halduses olev valitsusasutus ehk arhiivinduse keskus Eestis. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kuluuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkonda. 4 Valgas, Rakveres, Kuressaares, Haapsalus. Eesmärk on luua õiguslikud tingimused üleminekul paberivabale asjaajamisele digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele. Arhiiviseadus Seadusega sätestatud õigusakt, mis sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, Aarhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning tegevuse alused. Arhiivieeskiri Reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni. Kehtib: Rahvusarhiivile,
Tõnissoni juhtimisel-nõuti Eesti alade ühendamist rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. J.Teetmani juhatusel nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist. Vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti viinapoode/kõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, loodi relvastatud salku, moodustati revolutsioonilised komiteed ning kuulutati välja *vabariik*. 11.dets kutsuti kokku teine rahvaasemike koosolek. 12.12 hakati mõisaid põletama. Rahumeelsed vabaduspäevad lõppesid vägivallaga. Mässu lõpetamiseks kehtestas valitsus sõjaseisukorra, andes võimu sõjaväelaste kätte
Kui äriidee seletamine võtab kaua aega jäetakse kuulajatele mulje, et ei teata isegi mida täpselt soovitakse teha. Planeerimine. Planeerimisel on oluline enda jaoks selgeks teha kõikvõimalikud kulud, mis võivad tekkida ja millega tuleb arvestada. Sealhulgas tuleks arvestada kõikvõimalike maksudega. Esialgu tuleks kuludega kindlasti ettevaatlik olla ning püüda valida parima hinnaga kvaliteetseid vahendeid ja teenuseid. Planeerides peaks arvestama ja varuma asjaajamisele kuluvat aega. Esialgselt planeeritud ajad võib julgelt kahekordistada, kuna igas ametiasutuses on ette nähtud menetluse aeg, mille jooksul toimub kas uurimine, menetlemine, otsustamine, vormistamine või muud protseduurid. Kõikvõimalikke asjaajamise tegevusi tuleks samas ise tagant kiirustada. Välisabi kasutamine alustamisel. Stardipäeviku autori soovitus teistele alustajatele, kes pole varem äriga kokku puutunud on
141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne – kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne – kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest soodustatule teatama, ootama ära soodustatu otsuse; asjaajaja peab arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju eest, mis asjaajamisega soodustatud isikule tekib; Kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja
Sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga Bürgermusse koosolek Eesti alade ühendamine ühtseks rahvuskubermanguks Baltisakslaste eesõiguste piiramine Riigimaade jagamine rahvale Tähtsus Eesti arengule Mingi üle eestikeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse Kiirendas vabariigi arengut ja inimestel tekkis lootus, et võibki see tekkida Eesti kahe revolutsiooni vahel Sõjategevus Majandus Rahvuslik liikumine -Puudutas Eestit kuni -Halvenes tooraine saamine -Rahvusliku liikumise 1917
Jaan Tõnissoni juhtimisel Burgermuse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad nõudsid Eesti alade ühendamist, baltisakslaste eesõiguste piiramist ja riigimaade jagamist rahvale. Jaan Teemanti juhatusel koosolekut pidanud saadikud tahtsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, maade jagamist rahvale ning rahvamiilitsa loomine. Mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti viinapoole ja kõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, loodi relvastatud salke. 11.dets. 1905.a kutsusid Teataja toetajad kokku teise rahvaasemike koosoleku, kuid Harjumaal kehtestati eelõhtul sõjaseadus ning algasid arreteerimised.12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama.Eestis tegutsesid karistussalgad ja hukkasid eeluuimise jkohtuta 400 inimest, sadu saadeti sunnitööle, karistati ihunuhtlusega.1908
valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. § 1018. Käsundita asjaajamise mõiste (1) Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. (2) Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. § 1027. Alusetu rikastumise mõiste
Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim 4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes 5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele 7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud: 1) Vene bolsevikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril (Viktor Kingissep, Ivan Rabtsinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks
30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. 15. nov. 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused, Maapäev aeti jõuga laiali
dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Võib juhtuda, et isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Sellisel juhul on käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kõige üldisemalt saab alusetut rikastumist iseloomustada olukorraga, kus üks isik saab varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma teisele. Isik peab seaduse alustel
Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim 4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes 5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele 7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud: 1) Vene bolsevikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril (Viktor Kingissep, Ivan Rabtsinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks
Eest Rahvameelne Eduerakond (esimene erakond Eestis), Postimehe liberaalid. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (ESDTÜ), Uudise toetajad. Erimeelsused. Eduerakonna peamine eesmärk (konstitutsiooniline monarhia) oli savautatud. Üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek (27. novembril 1905, Tartus). Saabus umbes 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel, toimus 2 koosolekut. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele kooliharidusele ja asjaajamisele. Boikoteeriti riigi viinapoode, mõisakõrtse. Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest. Loodi relvastatud salku. Mõnel pool moodustati vallavalitsuste asemele komiteed ja kuulutati välja ,,vabariik". 11. detsembriks 1905 kutsusid Teataja toetajad kokku 2. rahvaasemike koosoleku (Tallinnas). 12. detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama. Üheksa päevaga rüüstati 160 mõisat ja 40 viinavabrikut.
· Vabariigi loomist · Maa kuulutati rahva omandiks · Mõisad pidi võõrandatama ja ühismajandeiks muudetama · Otsustati eirata nekrutikohustust · Astuti välja venestamise vastu · Nõuti sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga · Aulakoosoleku otsused pälvisid üldist heakskiitu ja ülirevolutsioonilised meeleolud levisid üle kogu maa Manifestile järgnenud vabapäevad jõudsid haripunkti detsembril. Mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooli- haridusele, boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse. Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest. Loodi relvastatud salku. 12.dets suunduski sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid põletama. Mässu lõpetamiseks kehtestati sõjaseisukord, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Karistussalgad hukkasid kohtuta ligi 400 inimest. Sündmused: 16.okt 1905- Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinna Uuel turul. 26
vormistamiseks . 2)EVS 644:1993 Kirjutuspaber. Formaadid- määrab halduskasutamiseks mõeldud paberite formaadid. Standard vastab sisult rahvusvahelisele standardile ISO 216 3)EVS 645:1933 Kirjaümbrikud ja kirjataskud- määrab kodu ja välismaises postisides kasutavate kirjaümbrike ja -taskute suurused, aadressi külje jaotuse ja paberi kvaliteedi. 4)EVS-ISO 15489-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus."- esitab tervikliku vaate ettevõtte asjaajamisele, annab suunad dokumentide ja dokumendi halduse protsetuuride süsteemide ja protsesside kohta. 5) EVS-ISO 15836-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon- metaandmeelemendid - esitatakse dokumentide kirjeldavate andmete kohta nõuded. 4. Haldusdokumendi mõiste, liigitus ja omadused- Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2
veebilehel, siltidel, viitadel ja teadaannetes. Tulenevalt sellest paragrahvist peab ametlik keel vastama kirjakeele normidele, mille all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. (Keeleseadus 2015) Kirjakeele normide rakendamise korda käsitletakse lähemalt Vabariigi Valitsuse määruses “Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord” (vt. Eesti kirjakeele normi rakendamise kord). § 8. „Õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele ja teabele“. Paragrahvi lg 1 kordab osalt üle paragrahv 4 lõikes 1 öeldut, kuid lisab, et igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamiskeelele ka Eesti välisesindustes, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses. Lisaks sellele reguleerib vaegkuuljate ja kurtide õigust saamaks asutuses tõlketeenust suulise asjaajamise puhul ning tagab, et töötajale
teabenõuete täitmine) Arhivaalide hoidmine asutuses ja avalikku või eraarhiivi üleandmiseks ettevalmistamine Dokumentide tähtaegse täitmise kontrolli korraldamine Asjaajamine jaguneb a) Tsentraliseeritud kõik asjaajamise toimingud toimuvad ühes kohas; b) Detsentraliseeritud kõik asjaajamise toimingud toimuvad struktuuriüksustes; c) Diferentseeritud osa asjaajamist toimub tsentraliseeritud ja osa struktuuriüksustes. Nõuded asjaajamisele Asjaajamine peab olema teostatud süstemaatiliselt ning asjaajamistoimingud peavad olema kavandatud ja metoodiliselt teostatud. Asjaajamine peab olema teostatud järjekindlalt. järjekindlus suhtumises dokumenti olenemata selle teabeväärtusest järjekindlus ajas tähelepanu ja vahendid kõik dokumendiliigid, teabekandjad, vormingud Asjajamistoimingud peavad olema kontrollitavad. Kõik toimingud, mida dokumendiga tehakse, peavad olema kontrollitud dokumendi loomisest
• Kui kohustus on tugevamalt seotud mõne teise riigi õigusega, kui sellega, mis RVEÕS järgi kohalduks, kohaldatakse selle teise riigi õigust LEPINGUVÄLISTE KOHUSTUSTE LIIGID • Alusetu rikastumise nõudele kohaldatakse selle riigi õigust: - mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhtele, mille alusel kohustus täideti; - kus teise isiku õiguse rikkumine toimus; - kus alusetu rikastumine aset leidis (muud juhud) • Käsundita asjaajamisele kohaldatakse riigi õigust, kus asjaajaja teo tegi; teise isiku kohustuse täitmisel kohustusele kohaldatavat õigust • Kahju õigusvastase tekitamise juhul lähtutakse teo/sündmuse toimumise või kannatanu nõudel tagajärje saabumise koha riigi õigust • Kahjuhüvitise suurus on Eestis piiranguga MÄÄRUS NR 864/2007 • Kohaldub lepinguväliste võlasuhete suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades
vormi/blanketti, üle 1000 artikli erinevatel teemadel, üle 1500 lingi). Sisenemine ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kasutajatunnustega. Riiklike registrite teenuste kasutamine. Uks e-maksuametisse, e-kinnistusraamatusse, patsiendiportaali, digilugu.ee keskkonda jm. Eeltäidetud e-vormid ametiasutustega suhtlemiseks. 69. Milleks kasutatakse dokumendivahetuskeskust (DVK)? - Erinevate elektrooniliste dokumentide edastamise teenus avaliku sektori asutustele. Digitaalsele asjaajamisele ülemineku kiirendamine. Seob erinevate asutuste dokumendihaldussüsteemid jm dokumente käsitlevad infosüsteemid tervikuks. 70. Millist kasu toob riigi infosüsteem? - Kulude kokkuhoid, asutuste töö lihtsustamine, teiste poolt varem loodud lahenduste kasutamine, klientide rahulolu, töötajate rahulolu, missiooni täitmine, võimalus luua midagi enamat, kui oodatakse. 71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? -
RIA). DVK peamine eesmärk on pakkuda keskset dokumendivahetus teenust. Eesmärgiks on digitaalsete dokumentide vahetamine läbi X-tee dokumendivahetuskeskuse, mis loob eeldused paberdokumentidest loobumiseks. DVK toimimine tõstab asutuse efektiivsust, võimaldab loobuda paberdokumentide vahetusest, loob eelduse e-teenuste arendamiseks ning kiirendab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste üleminekut digitaalsele asjaajamisele. DVK tagab hajutatult paiknevate infosüsteemide suhtlemise X-tee vahendusel, dokumentide lühi- ja pikaajalise säilitamise, dokumentide menetlemist toetavate ja lihtsustavate teenuste pakkumise ning dokumentide varundamise. Eeldus: staatuse jälgimine 22. Mis on ADIT ja milleks seda vaja on? Ametlike dokumentide infrastruktuuri teenus (ADIT). ADIT on ühtne dokumentide ajutise ladustamise ja
141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest soodustatule teatama, ootama ära soodustatu otsuse; asjaajaja peab arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju eest, mis asjaajamisega soodustatud isikule tekib; Kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja
märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Samal ajal tulid enamlased võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist
dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Võib juhtuda, et isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Sellisel juhul on käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ulal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides 30 oluline. Kõige uldisemalt saab alusetut rikastumist iseloomustada olukorraga, kus uks isik saab varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma teisele
Alused määravad kindlaks asjaajamise korraldamise Seaduses on toodud märgukirja ja selgitustaotluse mõisted põhimõtted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning seaduse tähenduses avalik-õiguslike juriidiliste isikutele. Märgukiri on isiku pöördumine 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks 2) dokumentide vormistamise nõudeid või valdkonna arengu kujundamiseks; 3) dokumentide registreerimise korraldamist annab adressaadile teavet. 4) asutuse dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid Selgitustaotlus on isiku pöördumine
annaabi.ee 
