Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Asjaõigus - ius in rem- annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu, vastandina obligatsiooniõigusele, mis on suunatud ainult konkreetse isiku vastu (omanikuks saamisega, saan õiguse nõuda oma omandi kaitset/omandi tunnustamist kõikidelt oma ümbert) Nt. on kellelgi teisega leping sõlmitud ja see ei täida lepingut, siis saab ta esitada hagi ainult selle teise lepingupoole vastu.
Asjaõigusi on mitut liiki:  Omand – võib ette näha kitsendusi – kahjulikud mõjutused, keelatud süvendamine, vaate piiramine  Piiratud asjaõigused: o Servituudid (avalik tee, liiniservituudid jne) o Reaalkoormatis – omanik peab maksma/tegema teatud tegusid o Hoonesusõigus – annab õiguse püstitada maale hoone või rajatis.
Asjaõigussuhtes on õigustatud subjektiks omanik ning kohustatud subjektiks kõik teised. Asjaõiguse objekt on mingi õiguse omandamine: omandi, valduse, servituudi jne. Võlaõigussuhte puhul on õigustatud subjektiks kreeditor ehk võlausaldaja ja kohustatud isikuks kõikide teiste asemel vaid deebitor ehk võlgnik.

Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigus 1) Servituudid 2) Reaalkoormaatised 3) Hoonestusõigus 4) Ostu eesõigus 5) Pandiõigus 6) Seadusega võib sätestatud muid Asi on kehaline ese. Esemena on seaduses asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks.
Asjaõiguslikud nõuded – õigus nõuda välja asja; anna asi tagasi • perekonnaõigusest tulenevad – õigus nõuda ülalpidamist • pärimisõigusest tulenevad – pärandi üleandmine • võlaõiguslikud – õigus nõuda lepingu täitmist, õiguskaitsevahendite kohaldamist.
Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus

Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi.
Asjaõigusele on omased teatud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest tekkivatest õigustest. Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis tähendab seda, et nad kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida.
Asjaõiguslik - ja võlaõiguslikleping (nt müügileping). Piisab suulisest kokkuleppest, teatud üleandmised registreeritakse registrites (nt auto ARK). Hõivamine ehk okupeerimine – asja vallutamine tahtega seda endale pidada.

Asjaõigus – reguleerib varalised suhed ühiskonnas, kahelt poolt: 1. Annab kandla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse 2. Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise
Asjaõigus on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ning käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist.
Asjaõiguseks on omandiõigus ning piiratud asjaõigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi.

Asjaõigusseaduse tähenduses on asjaõiguseks aga omand ja piiratud asjaõigused (asjaõiguse teine tähendus). Piiratud asjaõigused on: • servituut, • reaalkoormatis, • hoonestusõigus, • ostueesõigus ja • pandiõigus.
Asjaõigustele on omased teatud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest tekkivatest õigustest. Asjaõigused on absoluutsed õigused → nad kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida.
Asjaõigus - ius in rem-annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu, vastandina obligatsiooniõigusele, mis on suunatud ainult konkreetse isiku vastu.

Asjaõigused on   omand   (omandiõigus)   ja   piiratud   asjaõigused:   servituudid,   reaalkoormatised,   hoonestusõigus,  ostueesõigus ja pandiõigus. 
Asjaõiguse lõpetamisega on tegemist siis, kui õiguse lõppemine toimub õigustatud isiku õigust lõpetava tahteavalduse alusel ja vastava kande kustutamisega kinnistusraamatus.
Asjaõiguslikke kasutusi on keerulisem lõpetada - nt ennetähtaegselt lõpetamist reguleerib asjaõigusseadus. Võlaõiguslike kasutuste lõpetamist reguleerib võlaõigusseadus.

Asjaõigusel – ei ole kinnistusraamatusse kantud või on sinna valesti kantud või on mõne kehtetu asjaõigusliku koormatise või käsutuskitsendusega rikutu.
Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises.
Asjaõigused on … Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.

Asjaõigusleping on kehtiv ka siis, kui kausaalleping/võlaõiguslik leping ei ole teoks saanud, on õigustühine või vastuväite tõttu õigustühiseks muutunud.
Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus moodustab koos võlaõigusega varaõiguse tuuma.
Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel „nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud“. Roomas võis asja alati välja nõuda ka

Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus on osa eraõigusest ja tsiviilõigusest.
Asjaõigus on õigusvaldkond, mille ülesandeks on reguleerida eelkõige omandiõiguse erinevaid aspekte nagu omand, ühisomand ja kaasomand.
Asjaõigus – Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alla käiv seadus (asjaõigusseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, võlaõigusseadus.

Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese.
Asjaõiguskokkulepe on asjaõiguslik leping, milles lepingupooled lepivad omavahel kokku teatud eseme omandi ülemineku omandajale.
Asjaõigused on varaliste õigustena põhimõtteliselt päritavad (näit. omand, hoonestusõigus, õiguskandja e. subjekti.

Asjaõigussuhted on staatilised (suunatud mingi asja omanikuks või valdajaks olemisele), võlaõigussuhted on vahetussuhted.
Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid
Asjaõigusseaduse järgi on iga eramaa omaniku enda otsustada, võõras isik võib tema valdustesse tulla või mitte.

Asjaõigused – on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil
Asjaõiguse reguleerimisobjektiks on asjaõigused (asjadega seotud õigussuhted), nende sisu, tekkimine ja lõppemine.
Asjaõiguslikest koormatistest on aktsiaid võimalik koormata pandiga, kui põhikiri seda võimalust ei välista.

Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused.
Asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest vaid kinnisasjadest ja vallasasjadest lähtudes.
Asjaõigused – tulevad maakatastrist), omand, piiratud asjaõigused, hüpoteegid.

Asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid.
Asjaõigusseaduse seisukohalt on maa ja sellel asuvad hooned ja ehitised üks kinnisvaraobjekt.
Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse.

Asjaõigused on absoluutsed õigused, nad kehtivad kõikide isikute suhtes.
Asjaõigusseadus –  normib õigusi asjadele nendega seotud õigustele
Asjaõigusel on eriline osa varaliste suhete reguleerimisel ühiskonnas.

Asjaõigused on üldjuhul üleantavad (nagu ka võlaõigused) nt omand.
Asjaõiguslikku omandikaitset on tugevdatud võlaõigusliku kahjuhüvitamise nõudega.
Asjaõigus - annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale.

Asjaõigused on püsivad kanded, märked on sageli ajutised.
Asjaõigus - ASI Võlaõigus, pärimisõigus - ÜLEMINEK
Asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest.

Asjaõigused on mitteaktsessoorsed (va käsipant).
Asjaõiguses on vabadused ja kohustused seotud.
Asjaõigus on turumajanduse nurgakiviks.

Asjaõigused on vaid varalised õigused.

Asjaõigused on täielikud õigused.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Asjaõiguskokkulepe on leping. Tal on eraldi nimetus ainult seepärast, et selgelt eristada asjaõiguskokkulepet, mille esemeks on asjaõigused, võlaõiguslikust lepingust, mis seab ainult kohustuse asjaõiguslikeks õigustoiminguteks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Asjaõigusseadus on paindlik ja lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, välistatud ei ole väljanõue isegi siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Asjaõigustehing on olemasolevat õiguslikku olukorda vahetult muutev käsutustehing. Asjaõiguslik muudatus toimub sõltumata sellest, kas kohustustehing on üldse toimunud või on kehtiv.
Vote UP
-4
Vote DOWN
Asjaõiguslepingu sisuks on omandi üleminek ja see seotakse edasilükkava tingimusega.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun