kõrguse-asimuudi koordinaatide süsteemiks. Horisondiline koordinaatide süsteem kasutab alustasandina vaatleja kohalikku horisonti. Jagab taeva mugavalt ülemiseks poolkeraks, mida parajasti näha saab, ning alumiseks, mida ei näe, sest Maa jääb ette. Ülemise poolkera poolust nimetatakse seniidiks. Alumise poolkera poolus kannab nimetust nadiir. Taevakeha nurka horisonditasandil (mõõdetakse põhjapunktist ida või lõunapunktist lääne poole) nimetatakse asimuudiks. Horisondilised koordinaadid Ekliptiline koordinaatide süsteem Ekliptilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on ekliptika. Ekliptika on rada, mida Päike näivalt järgib oma aastasel teekonnal. Sarnaselt otsetõusule ekvaatorilises süsteemis on ekliptilise pikkuse nullpunktiks kevadpunkt. Kõik planeedid (v.a Pluuto) tiirlevad ümber Päikese enam-vähem samal tasandil, olles seetõttu alati üsna lähedal ekliptikale (st. neil on alati väike ekliptiline laius).
nurkade mõõtmiseks kasutusel tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. 8 Asimuudid · Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Magnetasimuut · Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. 10 Direktsiooninurk · Kui me mõõdame kaardil liikumissuuna mingile objektile, siis saame direktsiooninurga. 11 Suunaparand Kilomeetervõrgu põhjasuuna ja magnetilise põhjasuuna erinevust nimetatakse suunaparandiks.
20.KT organisatsioonide tunnuseks on kotkamärk. 21. Koonus lõkke, täht lõke , T- kujuline lõke , püramiid lõke. 22.See oleneb kui paks on palk. 23.Telkmisplasti saab valida selle järgi : vastavalt koha , kus saab teha lõkked , kus saaks puhast vett jm. Võttad kõik telgi jupid lahti ja hakka kokku panema . 24. Seasõrg , liugev aas , surmasõm , meremehe sõlm. , lipusõlm, vaiasõlm, palgisõlm. 25.Asimuudiks nimetatakse nurka põhjasuuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva kraadides. 26.Klassikaline kompass magnetnõel näitab alati Maa magnetilise põhjapooluse suunas. 27.Põhjanael asub taeva põjapoolusest praegu umbes 42 kaareminuti kaugusel. 28.Kompassi osad: põhjasuuna nool, kinnitusnöör, joonlaud, suurendusklaas, pööratav nõelekarp. 29.Põhi N , lõuna S, ida E ja lääs W, kirre NE, kagu SE, edel SW, loe NW. 30
15. Joonte orienteerimine. Maamõõtmisel on vaja maastikul tähistatud jooni orienteerida , ka plaani või kaardi jooni. Orienteerimise lähtesuunadeks ja nende tulemusteks võivad olla: Geograafiline meridiaan (N)=tõeline e.geograafiline asimuut (A), Magnetiline meridiaan (Nm)=magneetiline asimuut (Am), Tsooni telgmeridiaan ja sellega paraleelne suund (X-telg) (N´)=direktsioonnurk (a)alfa Maastikujoone tõeliseks asimuudiks nimetatakse nurka seda punkti läbiva meridiaani puutuja põhjasuuna ja maastikujoone horisontaalprojektsiooni suuna vahel, mõõdetuna meridiaanist päripäeva, jäädes vahemikku 0-360° Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuuti nimetatakse magnetiliseks asimuudiks. Deirektsiooninurgaks nim nurka tsooni telgmeridiaani ehk X-telje või sellega paraleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360. Seega on
Horisontaalikülge tõmmatud lühikesed ristjooned, nn. nõlvajooned, osutavad veevoolu suunda ja võimaldavad eristada küngast lohust. Mida tihedamini on horisontaalid, seda järsem on nõlv. Horisontaalid juurde kirjutatakse kaardil nende kõrgus meetrites üle merepinna. Põhi on kardil harilikult ülal, lõuna all erandjuhul märgitakse põhjasuund noolega. Veevoolu suund märgitakse samuti noolega. Suunda maastikul väljendatakse asimuudiga. Asimuudiks nimetatakse nurka põhjasuuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva kraadides, s.o. kella osuti liikumise suunas. Põhjasuunda määratakse looduses põhiliselt kompassiga aga on olemas ka loodusmärke, mis võivad aidata. Näiteks kändudel avarduvad kasvuringid lõuna pool, põhjapool aga tihenevad. Puuoksad on lõuna pool pikemad ja tugevamad (tuleb vaadelda puid, mis ei ole teiste puudega varjatud). Puutüvedel , kividel ja mudel vanadel
Kuid sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel hoopis tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. ASIMUUDID Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame oma igapäevatöös ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. Magnetasimuudiks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb magnetmeridiaani põhjasuuna ja nullpunktist (meie asukohast maastikul) orientiiri/objektini tõmmatud joone vahele. Kui me mõõdame kaardil liikumissuuna mingile objektile, siis saame direktsiooninurga. Direktsiooninurgaks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º..
pindasid); 2. Kujutise kvaliteedi halvenemine (tolm,suits,veeaur,valgustus,kontrast);3. Kujutise võbisemine (ei tohiks ületada 2” st. 0,1 bisektorit); 4. Instrumendi temperatuuri muutus; 5. Aluse vajumine. 13) Mis on geodeetilised algandmed? Valitud punkt, kus määratakse max. täpsusega astronoomilised koordinaadid ja teatud lähtesuuna astronoomiline asimuut ning loetakse need ühtlasi geodeetilisteks koordinaatideks ja asimuudiks. Selle punkti normaalvoi ortomeetriline kõrgus on geodeetiline kõrgus. 14. Instrumentaalsed vead nurgamõõtmisel: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfokuseerimise viga, limba ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga, teodoliidi vertikaaltelje kalle. Instrumentaalne viga paeks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse
suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18. Mis on geograafiline asimuut? Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) 19. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 20. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0- 360o) 21. Mis on rumb? Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse. 23. Mis on nivelliir? Instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus
kõigepealt geodeetilise põhivõrgu punktid (koordineeritud kindelpunktid) maaellipsoidi pinnale. 16. Mis on geograafiline asimuut? Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360 o) 5 17. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 18. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) 19. Milleks kasutatakse direktsiooninurka? Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju 20. Mis on rumb? Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse. 21
Olgu fikseerib suuna, nimetatakse 'polaarteljeks. Kaugust poolusest r nimetatakse radiaalkoordinaadiks ehk polaarraadiuseks. Nurka F(x,y,z) määratud piirkonnas c R3. Vahemikus (a,b) määratud funktsiooni y=y(x) nimetatakse võrrandi F(x,y,y') = 0 lahendiks kohavektori ja polaartelje vahel nimetatakse nurgakoordinaadiks ehk polaarnurgaks ehk asimuudiks. Seios polaarkoordinaatide r ja selles vahemikus kui ta on pidevalt diferentseeruv, (x, y(x), y'(x)) C x C (a,b). ristkoordinaatide x ja y vahel on antud trigonomeetriliste funktsioonidega: x = rcos , y=rsin .
põhjasuunaga. Joonis 8.9. Suunaparand 132 Topograafia Magnetiliseks deklinatsiooniks leb Eesti oludes liita magnetilisele (magnetnõela käändeks) nimetatakse asimuudile magnetiline direktsiooni- magnetilise ja geograafilise meridiaa- nurk G-M (joonis 8.9). Direktsiooni- ni põhjasuuna vahelist nurka, mida nurka magnetiliseks asimuudiks tei- mõõdetakse päripäeva. Eesti alal on sendades tuleb direktsiooninurgast see tänapäeval üldiselt idapoolne ehk lahutada magnetiline direktsiooni- positiivne (57°). nurk G-M (joonis 8.9). Direktsiooninurga saamiseks mõõ- Mõnes kohas (Jõhvis, Mõisaküla detakse malliga kaardil nurk objekti ja ümbruses) võib esineda magnetilist koordinaatvõrgu suunal. anomaaliat, kus deklinatsioon erineb
Aga x-telg viidi 500 km lääne poole selleks, et pool Eestit poleks negatiivsete y-väärtustega. paldiskit lõikav joon on ikka algpunkt, aga lihtsalt selle väärtus Yo=500km. 500km algpunkti telge nihutada on veidi overkill. see oleks omadega Rootsis 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on kas magnetiline või geograafiline ehk tõeline põhjasuund. Joone tõeliseks asimuudiks nimetatakse horisontaalnurka seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0 - 360 kraadini. Määramiseks kasutatakse 1)Päikese seniitkaugust 2) Päikese tunninurka. Direktsiooninurk on nurk (päripäeva) kaardivõrgu põhjasuuna ja seisupunkti ning objekti vahelise suuna vahel. Kuna asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri
annaabi.ee 
