1. Enamus inimesi üle kogu maailma on õnnelikud. Inimesed on üldjoontes küllaltki õnnelik pesakond. Enamus inimesi üle kogu maakera on suurema osa ajast vähemasti üsna õnnelikud, eeldades loomulikult, et olud ei ole väga kehvad. See, et me elu üle rõõmustame, on seega täiesti normaalne. 2. Erinevate kultuuride mõju õnnele on suur. Inimesed läänelikus, individualistlikkus kultuuris, kus põhitähelepanu on üksikisiku heaolul, on õnnelikumad kui inimesed kaugida asiaatlikus, kollektiivses kultuuris, kus põhirõhk asub grupi heaolul.“ „Paneb imestama, kas pole?“ küsib artikli autor retooriliselt, ja jätkab: „Enne uuringutega tutvumist olin arvamusel, et oleme hoopiski siin Läänes hoopiski need õnnetud. Uurimistulemused väidavad aga üheselt, et kollektivistlikes kultuurides on inimesed vähem õnnelikud.“ Trebuch’i järeldus: „Ilmselt on individuaalne vabadus meie jaoks aga midagi nii iseenesestmõistetavat,
tema saatus oli kindlasti õnnelikum kui adornol või benjaminil aga alused kultuuri mõistmisel olid kõigil kolmel samad küsimus : miks kapitalismi vastuolud ei mõjuta seda lagunemise suunas, kuigi marx sellest rääkis praegu oleme me situatsioonis kus kõik ütlevad, et kapitalismil alternatiivil pole. sajandite pärast vaadakse meid, mitte otse kui juhmardeid, aga kui kedagi, kes ei suutnud alternatiive näha. kapitalism esineb asiaatlikus diktatuuririigis hiinas, venemaal, teistsuguses asiaatlikus diktatuuris singapuris, rootsis ja nii edasi. kapitalism on praegu poliitiliselt tühi mõiste mis kohaneb kõigega ja kõikjal ameerikat peeti euroopas läbivaks barbaarsuse kehastuseks (euroopas) samas koos oma barbaarsusega hakkas ta materiaalselt euroopast ette jõudma. ja samal ajal oli ta juhtiv riik 20s. ameerikas pole iialgi olnud fasistliku ega kommunistliku pöörde ohtu. mitte ükski sisemine vastuolu
annaabi.ee 
