äravoolukatkestused, suvine suurvesi- Jenissei, Ob Kesk- ja Lääne-Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- Seine Vahemerelises kliimas- talvel kõrge veeseis- Tiber Lühiajalised- kõrbe või poolkõrbe jõed Üleujutused- perioodilised- lume sulamine, vihmaperiood, sõltuvad kliimast Erakordsed- äkiline lume sulamine, tugev tuul mererannikul, paduvihm Millised tagajärjed on üleujutustel? Soodustav inimtegevus- kallaste kindlustamine, linnades asfalteerimine, kaitseks on tammid, veehoidlad. Üleujutused esinevad ka mere ja suurte järvede rannikul, mille põhjuseks on torm või maavärin. Põhjavee kasutamine- joogivesi, tööstused, põllumajandus, mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega. Põhjavee reostumine- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogusse, põllumajandusreostus- üle väetamine ja valel ajal väetamine, transpordireostus- õnnetused teedel, teede soolamine, olmereostus, prügilad.
- Looduslike alade tükeldamisega seatakse ohtu elupaikade jätkusuutlikkus - - Looduslikult atraktiivsed rannaalad ja metsamassiivid muutuvad suletud elamualadeks - Metsamassiivide vähendamine ohustab ökosüsteeme, sest metsad aeglustavad tulvavett, vähendavad äravoolu ning parandavad õhukvaliteeti - Jõgede ja järvede vee kvaliteet halveneb saastatud sadevee hulga suurenemise tõttu, mida omakorda põhjustab ulatuslike alade asfalteerimine. - Madala asustustihedusega linnalised alad toodavad pinnaühiku kohta rohkem reovett kui tiheda asustusega alad - Nn tükatine arendamine ei võimalda välja arendada tsentraalset vee- ja kanalisatsioonivõrku Valglinnastumise mõjud Elukeskkonnale: Liikumine ja kättesaadavus · Liiklusprobleemid ja tänavavõrgustik · Funktsioonide eraldatusest tulenev halb ligipääsetavus · Jalakäijaid diskrimineeriv maakasutus
Viljandisse ehitatud 50% vineer- ja 50% betoonpargil on puitosa juba hakanud lagunemismärke näitama, kuid betoon on jäänud muutumatuks. Võib esitada lihtsa küsimuse: “Mis on toiminud ja mis mitte?”. 2000-ndate alguses ehitatud vineerparkidest on säilinud vaid mõned üksikud, kus enamus nendest on kas teist, kolmandat või neljandat korda üles ehitatud. Pärnu linna Munamäe rulapargi näide: 2005 ehitati I rulapark - maksumus ~10000€ + platsi asfalteerimine 2010 ehitati II rulapark - maksumusega ~15000€ 2014 ehitati III rulapark - maksumusega ~45000€ Kokku on seega Munamäe rulapargi jaoks viimase 9 aasta jooksul kulunud ligikaudu 70000€(- milles ei kajastu rulapargi hooldustööd). Suures osas rahastatakse Eesti rulaparkide ehitus EAS regionaalsete investeeringute programmist, mis näeb ette, et park peab vastu pidama järg- mised viis aastat
4. Millised on riigi sekkumise sotsiaalsed motiivid ? Milliseid samme selleks astutakse? (nimeta ja selgita) Kehtestab sanitaarhügieeni-, tervishoidu- ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete täitmist et kaitsta inimesi. Nt nõue väikelaste sõidutamise kohta. Era- ja ühishüvise rakendamine eluks vajaliku andmine tarbijale, ilma et tootja sellest kasu saaks. 5. Milles avaldub välismõju? Välismõju avaldub kellegi tegevuse ülekandmisest kolmandale isikule. Nt. Kruusatee asfalteerimine - sellest ei saa kasu mitte ainult autojuhid, vaid ka ümbruskonna elanikud, kuna ei tule enam nii palju tolmu. 6. Selgita mõisted: erahüvis, ühishüvis. Too näiteid Erahüvis- kaup/teenus, mida vahetatakse turu kaudu ja mille pakkumine/nõudmine toimub eraviisiliselt. Nt: hamburger, tossud , kinopilet. Ühishüvis - sotsiaalset väärtust omav kaup/ teenus, mida jagatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid.
● Varustusteenused (provisioning services) – inimene saab ÖSlt nt toiduna, veena, puidu jm materjalina ● Kultuuriteenused (cultural services) – loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teadmiste (n teaduse) allikaks 33. Kuidas ohustab inimtegevus erinevaid loodusressursse? Näited! ● Maa (põllumajandus, linnastumine, mulla katmine(asfalteerimine). ○ Maa kasutuse tagajärjel on kadunud bioloogiline mitmekesisus, ökosüsteemide häiritus muldades toitainete vähenemine väetamine ookeanide hapestumine… jne ● Õhk ○ kütmine, transport Kasvuhoone gaaside õhku paiskamine. Õhku koostis muutub osooniaukude teke kliimasoojenemine jne... ● Vesi
Küttekehade paigaldus m2 109,7 1,6 0,80 2 87,8 Ventilatsiooniseade kompl 1 150 75,00 2 75,0 Ventilatsioonitorud jm 400 0,4 0,20 2 80,0 Elektrikaablid jm 6500 0,3 0,05 6 325,0 VÄLISRAJATISED Äärekivide paigaldus jm 239 0,3 0,15 2 35,9 Asfalteerimine m3 76,3 2 0,25 8 19,1 Tänavavalgustite paigaldus tk 10 4,2 1,40 3 14,0 Erinevad Mulded m3 991,1 0,1 0,05 2 49,6 Puude istutamine tk 17 2 1,00 2 17,0 SISEVIIMISTLUS Lagede viimistlus m2 2411,4 0,4 0,05 8 120,6
Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem? - Atmosfääris (9 päeva) 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud? *aerosoolide kasutamine *kuivendamine, kastmine * tammid, paisud 28. Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud? ookeanis 29. Loetle peale fosiilkütuste põletamise veel vähemalt kaks faktorit, millega inimtegevus vähendab süsiniku seotust maakeral? Rabade kuivendamine, metsade raie, asfalteerimine 30. Kas viimastel aastakümnetel on N lisandumine looduslikesse ökosüsteemidesse suurenenud või vähenenud? suurenenud 31. Mis asi on happevihm? sademed mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam Kas see ohustab ka hetkel Euroopa loodust? jah Mis on vajalik selleks et seda ohtu vältida? Tuleb kasutada alternatiivseid energiaallikaid, vähendada SO2 ja NOx emissiooni Kordamisküsimused 3
83 Küte jm 0 84 Sprinkler jm 0 TEED JA PLATSID 85 Äärekivide paigaldamine jm 202 0,3 60,6 2 4 86 Aluspinnase tihendamine m2 2031 0,2 406,2 4 2 87 Autoparkla asfalteerimine m2 1896 0,05 94,8 4 2 88 Sissesõidutee asfalteerimine m2 141 0,05 7,05 4 1 89 Teede ja platside katmine betoonkividega m2 12 0,8 9,6 1 2 HALJASTUS 90 Haljastatava maa-ala puhastamine prügist m2 9328 0,1 932,8 4 2
kujunemist – maapinnani jõuab vähem päikesekiirgust. • Mikrokliimas palju äärmuslikke olukordi. Antropogeenne stress • A) õhu saasta(u)mine (sambliku- ja okaspuukõrb) • B) mullakeskkonna häiritus • Saasteained kahjustavad mikroorganisme ja seeni + nendega sümbioosis elavaid puid • Lumetõrjesool, halofüüdid • Tallamine Tallamise tagajärjed • Umbne sillutamine (asfalteerimine, betoneerimine). • Varise koristamine (linnamullas vähem laguahelaga seotud organisme) • C) Reostamine ja lõhkumine • Mineraalainetega rikastatud keskkond ja avatud kooslus (võõrliikidele hea võimalus) • Linnud Tallamise tagajärjed • Vastupidavad ja mudastumist taluvad liigid • C) Reostamine ja lõhkumine • Mineraalainetega rikastatud keskkond ja avatud kooslus (võõrliikidele hea võimalus)
sademete hulga ja niiskuse, temeratuuri ja aurumise. b. Lähtekivim – sõötub mullamineraalne koostis, happesus/aluselisus, vee läbilaskvus, sügavus, värvus, struktuur. c. Reljeef – mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusrežiimi. Kalle, põhjavee tase(veesisaldus). d. Aeg – määrab mulla vanuse. e. Organismid – taimkatte tüüp,loomad, mikroorganismide mõju huumuse tekkele. f. Inimtegevus – tallamine, kaevandamine, ülekasutamine, asfalteerimine. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla 15 viljakaks. Huumus on tekkinud pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänuste kõdunemisel
21 11 vundamenditaldmiku laudraketisetöö Monoliitse r/b tööd on kõik jaot. kolmeks. 1. bet. raketisetöö 2. betoneerimine 3. bet. sarrusetöö Eritööd on 4-5-6 reaga väljendatud KONSTR. ELEMENTIDE PEARÜHMAD 0 tellija kulud ( hanke projekteerimisest, hoone ehitamisest, finantseerimisest, turustamisest tulenevad tööd ja kulud ) 1 mullatööd, alused ( konkreetsed ehitusplatsitööd, vundam. ja aluste jaoks tehtavad kaevetööd; aluste, vund. tugevdamisel; asfalteerimine, plaatsillutamine; välistrassid) 2 vundamendid. Piiriks on vund. taldmike alumine piir ja aluspõranda soojaisolat. alumise kihi piir. 10 lk. teine pool II pearühm (vundamendid ja välisobjektid) nt. aluspõrandad, vaiüdid, tugiseinad terasside valdamiseks. III pearühm ( karkass ja katus) nt keldri ja põhikorruste karkassi elemendid; nõksud; katusekonstruktsioonid, katusekandekonstr. 37 ainult IV pearühm ( täiendavad konstr.) nt aknad, uksed, piirded, löörid, korstnad
annaabi.ee 
