ülejäänu väljub koldest lendtuhana koos põlemisgaasidega ning see eraldatakse nendest tuhapüüdureis enne korstnasse jõudmist. Lendtuhk koosneb tsemendimineraalidest, lubjast, kipsist ning räni- alumiiniumi- ja rauaühendite amorfsest segust. Põlevkivi jaotatakse 3 fraktsiooni: jämedaks, peeneks ehk kestmiseks ja ülipeeneks. Lubjarikast jäme- ja peenfraktsiooni segust saadakse mull- ja raskepetooni, peenfraktsioonist kukermiiti ja kukermiittsementi ning seda kasutatakse ka asfaltbetoonis fillerina, ülipeefraktsiooni tarvitatakse p-portlanttsemendi tootmiseks. Põlevkivituhka kasutatakse ka silikaattelliste tootmisel lubja aseainena, pinnase stabiliseerimiseks, superfosfaadi neutraliseerimiseks, happeliste muldade lupjamiseks jm. Põlevkivituhka on saadud umbes 10 mln tonni aastas, umbes1/3 sellest on suudetud utiliseerida. 4 PÕLEVKIVITÖÖSTUS
Sissejuhatus Tahkete ainete segude analüüsil on sageli sobivaks meetodiks vedelikes lahustuva(te) komponentide väljalahustamine. Seejuures määratakse kas komponentide sisaldus vedelas lahuses või määratakse vedelikes lahustumatute ainete kogus. Nii näiteks määratakse toiduainetes jt. materjalides rasvu viimaste väljalahustamises (ekstraheerimises) vastavate lahustitega (dietüüleeter, bensiin jne). Asfaltbetoonis (must teekate) ning paljudes katusekatte materjalides määratakse bituumeni sisaldus viimase väljalahustumisega bensiinis. Analoogselt käesoleva tööga saab määrata soola sisaldust tänavate ja teede “soolatamise” segudes lume- ja jäätõrjeks. Erinevus on ainult selles, et käesolevas töös määratakse NaCl sisaldus moodustunud vesilahuses, soolatamissegudes tuleb aga määrata vees lahustumatu osa kogus.
Saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Killustik · Tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist või graniidist. · Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate prandate aluseks jne · Mehaaniliste omaduste poolest parim graniitkillustik Tehisliiv · Tehakse peamiselt graniidist · Kasutatakse terrasiit-krohvides, betoonis, asfaltbetoonis jne Müürikivid · Tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist · Saadakse 20-50 kg kivitükke KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Vähemalt üks külg on korrapärane Soklikivid · Mõeldud soklite ja seinte katteks. · Klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. · Töödeldud aint väliskülg. · Tehakse dolomiidist või lubjakivist. Vooderdusplaadid · Rohkem välis- kui siseseina katteks.
3. Nõrga aluse ja nõrga happe sool võib olla nõrgalt happeline või aluselne Tingituna NaSiO3 hüdrolüüsist on lahus tugevalt aluseline Ainete lahustuvuse kasutamine praktikas 1. soolade puhastamiseks valmistatakse kõrgel temperatuuril küllastatud lahus ja seda lahust jahutatakse aeglaselt võimalikult madalale temperatuurile (sool kristalliseerub välja) 2. ainete eraldamiseks segudest välja lahustamise teel (näiteks bituumeni koguse määramine asfaltbetoonis bituumen lahustatakse bensiinis ja lahustumatu jäägi mass määratakse kaalumisega) On universaalindikaatorpaberid, millega saab lihtsalt määrata aine pH. Happelist lahust on võimalik tuvastada piima tilga abil see tõmbab tükki (tekib hapupiim). Ioonvahetus protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed vaigud või looduslikud materjalid
3. Nõrga aluse ja nõrga happe sool võib olla nõrgalt happeline või aluselne Tingituna NaSiO3 hüdrolüüsist on lahus tugevalt aluseline Ainete lahustuvuse kasutamine praktikas 1. soolade puhastamiseks valmistatakse kõrgel temperatuuril küllastatud lahus ja seda lahust jahutatakse aeglaselt võimalikult madalale temperatuurile (sool kristalliseerub välja) 2. ainete eraldamiseks segudest välja lahustamise teel (näiteks bituumeni koguse määramine asfaltbetoonis bituumen lahustatakse bensiinis ja lahustumatu jäägi mass määratakse kaalumisega) On universaalindikaatorpaberid, millega saab lihtsalt määrata aine pH. Happelist lahust on võimalik tuvastada piima tilga abil see tõmbab tükki (tekib hapupiim). Ioonvahetus protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed vaigud või looduslikud materjalid
järjestikune aurumise ja kondenseerumise protsess (kasutatakse nt vedelike korral, millel on erinevad keemistemperatuurid); c) filtrimine tahke aine eraldamine poorse materjali või kihi (filtri) abil; d) ekstraheerimine ehk ainete väljalahustamine on tahkete või vedelate ainete segust ühe või mitme komponendi eraldamine selektiivse lahustuvuse alusel, nt määratakse toiduainetes jt materjalides rasvu viimaste väljalahustamises vastavate lahustitega (dietüüleeter, bensiin); asfaltbetoonis määratakse bituumeni sisaldus viimase väljalahustumisega bensiisnis. 16. Loodusliku vee koostis. Miks ja kuidas töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega ja millistega? Millised keemilised protsessid toimuvad vee kuumutamisel üle 65 oC? Mis toimub Fe2+ - ioone sisaldava vee (põhjavesi) kokkupuutel õhuga? Milline on kõige lihtsam raud()ioonide sisalduse vähendamise viis vees? Loodusliku vee koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH- + tahked
annaabi.ee 
