presidendi administratsiooni juhi asetäitja ja kampaaniajuhi 2000. aasta Venemaa presidendivalimistel. 2003. aasta oktoobrist 2005. aasta novembrini oli Medvedev presidendi administratsiooni juhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu liige. Aastatel 20052008 oli Medvedev Venemaa Föderatsiooni valitsuse esimehe 1. asetäitja. 2005. aasta 21. oktoobril nimetati Medvedev rahvusprojektide nõukogu asejuhiks ja 14. novembril esimeseks asepeaministriks. 2006. aasta juunis sai Medvedevist rahvusprojektide nõukogu presiidiumi esimees. 10. detsembril 2007 teatas Putin, et toetab Medvedevi kandidatuuri 2008. aasta presidendivalimistel 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel, kus ta kogus 70,23 protsendi valijate toetuse. 2008. aasta märtsikuust on Dmitri Medvedev Venemaa president ja Venemaa Relvajõudude Kõrgem ülemjuhataja. 24. septembril 2011 teatas ta, et ei kandideeri järgmiseks ametiajaks
Nekrassov (1879-1940) sai transpordiministriks. Üks esseeride tuntuimaid juhte Viktor Tsernov (1873-1952) sai põllumajandusministriks. Teine suur kriis tabas Ajutist Valitsust juulis 1917, kui bolsevikel õnnestus mässama ajada osa Petrogradi töölisi ja sõdureid. Mässu põhjustas suuresti ebaõnnestunud pealetung sõjas, milleks käsu andis Kerenski. Mäss suruti küll maha, ent vürst Lvov astus tagasi. Uue valitsuse moodustas Kerenski, kes ühtlasi jätkas ka sõjaministrina. Asepeaministriks ja rahandus- ministriks sai Nekrassov, kes selle nimel kadettide parteist välja astus. välis-ministrina jätkas Terestsenko ja põllumajandusministrina Tsernov. Kerenski valitsus oli palju vasakpoolsem kui Lvovi oma. Juulis toimunud pealetungi ebaõnnestumise tõttu vahetati sõjaväe ülemjuhataja kohal kindral Aleksei Brussilov (1853-1926) välja kindral Lavr Kornilovi (1870-1918) vastu. Viimane asus
annaabi.ee 
