veisiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50% turuosani. Euroopa Kalandusfondi toel on viimastel aastatel Eestis loodud päris suur võimekus vesiviljeluseks. Praegu müüvad Eestis vesiviljelejad aastas 400 tonni kasvanduse kala ja vähki. Sektori kasvule ja jätkusuutlikusele on otsustav toodete konkurentsivõime turul. Täpsemalt hind ja kvaliteet võrreldes importtoodete( peamiselt Norra lõhe) ja ka asendustoodetega. Puu- ja köögivilja- ning marjatööstus Köögivilja kasvatamise pinnad on Eestis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Ettevõtteid, kus tegeleti puu- ja köögivilja ning marjade töötlemisega, oli 2003. aasta lõpu seisuga Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all üle 40. Eesti Statistikaameti (SA) andmetel tegutses 2012. aasta I poolaastal puu- ja köögiviljasektoris 34 ettevõtet. Puu- ja köögiviljasektori toodangumaht jäi 2012.
strateegia loomise seisukohalt kõige olulisemad. Kuid alati pole ilmne, mis see kõige silmapaistvam jõud on. Ehkki näiteks tarbekaupade sektoris käib väga tugev rivaalitsemine, ei pruugi see olla kasumlikkust piirav tegur. Madalad tulud fotofilmitööstuses on tingitud näiteks paremate asendustoodete olemasolust, nagu juhtivad fotofilmitootjad Kodak ja Fuji digifotograafia alguspäevil kogesid. Sellises olukorras on ülesanne number üks asendustoodetega arvestamine ja toimetulek nendega. Uurime nüüd neid konkurentsijõude lähemalt, nii tegutsevate kui uute firmade vaatenurgast. UUTE OSALEJATE TURULETULEKU OHT. Uued tegutsejad soovivad haarata turuosa – see avaldab survet hindadele, kuludele ning konkureerimiseks vajalike investeeringute määrale. Eriti tugevalt võimendavad nad konkurentsi ja rahavoogusid siis, kui nad tulevad teistelt turgudelt, nt Pepsi, kes asus pudelivett tootma; Microsoft, kes hakkas pakkuma
annaabi.ee 
