KAITSEVÄETEENISTUSE SEADUS Raivo Pehk 2006 Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, subjektid, korralduse ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Kaitseväeteenistuse liigid on: 1) tegevteenistus; 2) reservteenistus. Tegevteenistuse liigid on: 1) ajateenistus; 2) lepinguline teenistus;
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Tööseadusandluse alused Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Puhkused § 55. Põhipuhkus Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. § 60. Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. § 62. Lapsehoolduspuhkus (1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapseho...
pikendamist aitab vältida tööandja õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate, kui seitsmepäevaste osadena. Puhkusenõude aegumisel kaotab töötaja õiguse seda puhkust kasutada ning õiguse nõuda kasutamata põhipuhkuse hüvitamist rahas töösuhte lõppemisel. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul. Puhkuse aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Peatumise aja võrra lükkub puhkuse aegumine edasi. Puhkuse ajakava koostab tööandja iga kalendriaasta kohta ning selle määramisel tuleb võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on: naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse
Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 10. Puhkusetasu maksmine. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. 11. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust.
Põhipuhkus: Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitavad tööandja ettevõtte huvidega. Puhkusetasu. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Varalise vastutuse kokkulepe:
Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. 5. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on sõlminud varalise vastutuse kokkulepe.
13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta töötaja õigus keelduda töö tegemisest juhul kui töötajal on puhkus ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid. ta osaleb streigis ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. TÄNAN TÄHELEPANU EEST J
4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel Töövõtja õigused: 1) õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinsepektsiooni poole 2) õigus keelduda osaliselt või täielikult töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 5. Selgita mõisted: tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, heitunud, töötu. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised aga töökohti Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus olukord, kus pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha Heitunu tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunud Töötu - 6
· Töötaja hoidub tegudest,mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide usaldamatust tööandja vastu. · Teatab tööandjale oma esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest. Töötaja õigus keelduda töötegemisest · Töötaja kasutab puhkust · Töötaja on ajutiselt töövõimetu · Töötaja osaleb streigis · Töötaja on ajateenistuses või siis asendusteenistuses Töö tegemise koht Töölepingus lepitakse kokku põhiline töökoht,kui seda kokku leppida võimalik ei ole,määratakse tegevuskoht kohaliku omavalitsuse täpsusega. Tööandja võib töötaja tööülessannete täitmiseks saata ka väljaspoole töölepinguga ettenähtud tegevuskohta.Töötajat võib töölähetusse saata kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks.Rasedat ja töötajat,kes kasvatab alla 3 aastast last,või puudega last,võib töölähetusse saata üksnes nende nõusolekutel
Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Selle seadusejärgi on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvataba alla kolmeaastast last. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: - töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; - töötaja täidab olulisi perekondlike kohustusi; - töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses; - täistööajaa töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; - töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; - töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega tervisliku seisundi tõttu. 1 Koondamine avaliku teenistuse seaduse alusel
2) TKindlS § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötuskindlustusstaazina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses, välja arvatud periood, millal isikul tekib töötuskindlustusstaaz. Ühe kuu kindlustusstaazi arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millel on kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaazi 1 arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaz loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis
kohustused on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. 1.4 TÖÖTAJA ÕIGUS KEELDUDA TÖÖ TEGEMISEST Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või on tal muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 1.5 TÖÖ TEGEMISE KOHT Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. 1.6 TEATAMISKOHUSTUS
6) peab viivitamatult teatama tööandjale töötakistustest või ohuolukorrast.7) töötaja hoidub tegudest mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide usaldamatust tööandja vastu. 8) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja oletatavast kestvusest. Töötaja õigus keelduda töötegemisest *Töötaja kasutab puhkust *Töötaja on ajutiselt töövõimetu *Töötaja osaleb streigis *Töötaja on ajateenistused või asendusteenistuses *Töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid Töötegemise koht Töölepingus lepitakse kokku põhiline töökoht, kui seda kokku leppida võimalik ei ole määratakse tegevuskoht kohaliku omavalitsuse täpsusega . Tööandja või töötaja tööülesannete täitmiseks saata ka väljaspoole töölepinguga ettenähtud tegevuskohta. Töötajat võib komandeeringusse (töölähetusse) saata kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks
kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 8. Puhkusetasu maksmine. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. 9. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust.
kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõude aegumine peatub siiski juhul, kui töötaja: kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust; kasutab lapsendaja puhkust; kasutab lapsehoolduspuhkust; on ajateenistuses või asendusteenistuses. Puhkuste ajakava Põhipuhkust kasutatakse vastavalt puhkuste ajakavale: koostatakse iga kalendriaasta kohta; tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse kantakse: konkreetse kalendriaasta põhipuhkus; kasutamata jäänud puhkused. Võib lisada ka: perega seotud puhkused, mille aeg on ette teada õppepuhkused. Puhkuse kestvus Puhkus võetakse välja ühes osas ning puhkuse osadena
Töölepingu seaduse § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. (2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ja millal töötaja töötasu vähendati «Töölepingu seaduse» § 37 alusel.
Lapsendaja puhkus 70 kui: a) ta kasutab puhkust; b) ta on ajutiselt töövõimetu kalendripäeva. Lapsehoolduspuhkus kuni lapse 3 a. ravikindlustusseaduse tähenduses; c) ta esindab seaduses või Lapsepuhkus 3 või 6 tööpäeva. Tasustamata lapsepuhkus kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; d) ta osaleb kuni 10 tööpäeva kalendriaastas. streigis; e) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; f) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus Õppepuhkus. Kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul või seaduses ettenähtud põhjus. mistahes õppetööalaseks tegevuseks. Säilitatakse keskmine töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lõpetamiseks
kalendripäeva keskmise töötasu ja terviseseisundile vastava töö eest makstava tasu vahe; Kui sobivat tööd ei leidu, makstakse töötajale ravikindlustushüvitist. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Töölähetus Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Piirangud:
Tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus Konkurentsipiirang - töösuhte ajal - pärast töösuhte lõppu Ajutine töövõimetus kuni 4 kuud Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ta osaleb streigis ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus Alla 8 kuu pikkuse tööajal ei või olla katseaeg pikem kui pool ajast. Tööandja kohustused! kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust
seadusega 4. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest Töötaja õigus keelduda töötegemisest Töötajal on õigus keelduda töötegememisest eelkõige juhul, kui: 1. Ta kasutab puhkust 2. Ta on ajutiselt töövõimetu 3. Ta esindab seaduses põhikollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid 4. Ta osaleb streigis 5. Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel Katseaeg Katseaja eesmärk on kindlaks teha tööks vajalik: · Tervis · Võimed · Suhtlemisalane sobivus · Kutseoskus Katseaja maksimaalne kestus on neli kuud. Katseaega on lubatud rakendada ainult tööle asumisel ja ainult ühel korral. katseaja hulka ei arvata töölepingu peatumise aega. Töölepingut peatatakse: · Töölepingus või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel
ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töötaja õigus saada puhkust. 7. Millal aegub põhipuhkus? Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 8. Puhkusetasu maksmine. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. 9. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust. VÕS § 105 alusel on tööandjal õigus sõltumata töötaja vastutusest kohustuse rikkumise eest keelduda
normid. 2. RESERVTEENISTUS Nii mehed, kui ka naised, kes on läbinud ajateenistuse, lähevad edasi reservteenistusse. Järgnevas peatükis annan ülevaate reservteenistuse põhimõttest ning sellest, kas ja kuidas erinevad sealsed kohustused meestel ning naistel. Reservis olev isik on 18-60-aastane mees või kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastane kodanik, kes ei ole kutsealune ega teeni kaitseväe- või asendusteenistuses. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, st õppekogunemisel osaledes. Milliste kohustustega tuleb reservis olles arvestada? Kaitseväekohustuslase neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus. [3] 2.1 Teatamiskohustus Kohustus teatada oma kontaktandmed. Kaitseressursside Ametile tuleb viivitamatult ja kirjalikult teatada oma kontaktandmed, kui need kaitseväekohustuslike Eesti kodanike registrist puuduvad või on valed.
palka ei maksta (kui seadus ei sätesta teisiti). Millistel juhtudel siis palka maksma ei pea? ATS § 83: Avaliku võimu teostamise õigus peatub: 1) ametniku soovi korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul, kui teenistushuvid seda võimaldavad; 2) puhkuse ajaks; 3) ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses; 4) aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks; 5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma teenistusülesandeid; 6) ajaks, kui ametnik on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks käesoleva seaduse § 78 lõike 1 alusel, samuti ajaks, kui ta on teenistusest kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel; 7) ajaks, kui ametnik on arestis või vahi all; 8) muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud
eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3.1 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 3.2 Töötaja hoolsuse määr Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse
kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis Töölepingu ülesütlemise piirangud Tööandja ei tohi töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja: on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; täidab perekondlikke kohustusi (näiteks kasvatab lapsi, hooldab vanemaid); on haige; esindab teisi töötajaid; on ajateenistuses või asendusteenistuses. Kuna töötajate esindajat, rasedat ja isikut, kes kasvatab kuni 3-aastast last, peetakse töötajate grupiks, kes vajavad täiendavat kaitset, on nende suhtes kehtestanud töölepingu seadus eelduse, et nimetatud isikutega töölepingu lõpetamine toimus eelpool toodud keelatud põhjusel ning tööandja peab tõendama, et töölepingu ülesütlemine toimus seaduses lubatud alustel. Seega juhul, kui tööandja ütleb töölepingu üles nende isikutega, eeldab seadus, et
töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töötaja õigus saada puhkust. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 17. Puhkuse ajakava . Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitavad tööandja ettevõtte huvidega. 18. Puhkusetasu. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. 19
1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 11. Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. 12. Töölähetus
teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö! Teenistussuhe peatub: 1) ametniku kirjaliku avalduse alusel, kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega; 2) puhkuse ajaks; 3) ajutise töövõimetuse ajaks; 4) ajaks, mil ametnik seaduses sätestatud juhtudel täidab muid talle pandud riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid; 4.1) ajateenistuskohustuse täitmise või asendusteenistuses teenimise ajaks; 4.2) ajaks, mil ametnik täidab riikliku eksperdi ülesandeid Euroopa Liidu institutsioonide juures. Käesoleva punkti alusel teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule ametipalk ning õigus asuda pärast peatumise lõppemist teenistusse endisele või sama laadi ametikohale; 5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, mil reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma ametiülesandeid;
vahenditest. Vastavalt töötu sotsiaalse kaitse seadusele võetakse töötuna arvele täieliku või osalise töövõimega isikuid alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani, kes ei tööta, kes on valmis kohe tööle asuma ning otsivad tööd. Töötuna ei võeta arvele isikuid, kes töötavad töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel, tegutsevad ettevõtjana, õpivad päevases või statsionaarses õppevormis, teenivad kaitseväes või asendusteenistuses. Töötuks ei registreerita ka rasedaid, kellel on jäänud arsti määratud sünnitustähtajani vähem kui 70 kalendripäeva. Töötuid võtavad arvele nende elukohajärgsed tööhõiveametid, mis tegutsevad kõigis maakondades. Töötu peab pöörduma vähemalt kord 30 päeva jooksul tööhõiveametisse sooviga kohe tööle asuda ning olema valmis osalema tööturukoolituses. Koolituses osalejale makstakse õppestipendiumi.
millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. TLS § 17 10. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. TLS § 19 11. Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. TLS § 20 12. Saladuse hoidmise kohustus
(2) Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. 12.Teenistussuhte peatumise alused Teenistussuhe peatub: 1) ametniku kirjaliku avalduse alusel, kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega; 2) puhkuse ajaks; 3) ajutise töövõimetuse ajaks; 4) ajaks, mil ametnik seaduses sätestatud juhtudel täidab muid talle pandud riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid; 41) ajateenistuskohustuse täitmise või asendusteenistuses teenimise ajaks; 42) ajaks, mil ametnik täidab riikliku eksperdi ülesandeid Euroopa Liidu institutsioonide juures. Käesoleva punkti alusel teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule ametipalk ning õigus asuda pärast peatumise lõppemist teenistusse endisele või sama laadi ametikohale; 6) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, mil reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma ametiülesandeid;
Millal aegub põhipuhkus? Põhipuhkus on töötaja iga-aastane puhkus pikkusega 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 6. Millised on üldised põhimõtted töötaja vastutuse osas, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust (teema: töötaja varane vastutus). Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.
lõpetada. Seega võib puhkus n.ö. pikeneda haiguspäevade võrra. Proportsionaalne sm kohustus Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, kui 1. Ta kasutab puhkust 2. Ta on ajutiselt töövõimetu e. haiguslehel 3. Ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid 4. Ta osaleb streigis 5. Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 6. Tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus Näide Anu on töölepinguga töötaja (osaline tööaeg) ja tema kuupalk on alla 320 euro. On avaldus maksuvaba rakendamiseks. 19-30.oktoobrini oli Anu haiguslehel ja tööandja maksis talle 7.novembril oktoobri töötasu 77 eurot ja haigushüvitist 5 päeva eest 32 eurot. Oktoobris on 31 päeva, töötaja oli keeldunud töö tegemisest haiguse tõttu 12 päeval. Seega
töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Samas ei ole keelatud pakkuda töötajale koondamissituatsioonis (st mõjuv põhjus töölepingu lõpetamiseks tuleneb tööandja majanduslikest võimalustest) töölejäämist osalise koormusega. Tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise piirangud ja erisused (2) TLS § 93 lg 1 raseda, rasedus ja sünnituspuhkuse õigusega naise, lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust kasutava töötaja töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu, v.a tööandja
9 2.4. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest TLS § 19 järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest eelkõige järgmistel juhtudel: 1) töötaja kasutab puhkust; 2) töötaja on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) töötaja esindab seaduses või kollektiivilepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) töötaja osaleb streigis; 5) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. Kusjuures kui töötaja keeldub töö tegemisest ülal toodud juhtude punkti 3) alusel, on tööandja kohustatud talle maksma töötasu ka selle aja eest, mil töötaja antud õigust kasutab. Samuti on tööandja kohustatud maksma puhketasu ja haiguslehe alusel töövõimetuse neljandast päevast kuni kaheksanda päevani haigushüvitist.9 Töötaja ei ole kohustatud töötajale maksma töötasu, kui töötaja osaleb streigis või on ajateenistuses.
dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates 15. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest /§ 19/ Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 16. Kui noorelt alates on lubatud alaealist tööle? Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel (töö kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)
5)kolmandate isikute nõudmine - alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist võib nõuda töötaja vanem või eestkostja, kui töötamine ohustab tema tervist, kõlblust või hariduse omandamist; 6)pooltest sõltumatud asjaolud, milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne. 7) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 8) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida 1. teatud töö tegemise ajaks (ehitad valmis selle maja) 2. ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks 3. hooajatööde tegemiseks (marjade korjamiseks) jm. Kui töölepingu tähtaeg on märkimata, loetakse tööleping sõlmituks määramata ajaks.
28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töötajal on õigus saada puhkust. Millal aegub põhipuhkus?- Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Puhkusetasu maksmine- Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust- VÕS § 105 alusel on tööandjal õigus sõltumata töötaja vastutusest kohustuse rikkumise eest keelduda omapoolse
ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust. Teenistussuhte peatumise alused 1) ametniku kirjaliku avalduse alusel, kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega; 2) puhkuse ajaks; 3) ajutise töövõimetuse ajaks; 4) ajaks, mil ametnik seaduses sätestatud juhtudel täidab muid talle pandud riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid; 41) ajateenistuskohustuse täitmise või asendusteenistuses teenimise ajaks; 42 ) ajaks, mil ametnik täidab riikliku eksperdi ülesandeid Euroopa Liidu institutsioonide juures. Käesoleva punkti alusel teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule ametipalk ning õigus asuda pärast peatumise lõppemist teenistusse endisele või sama laadi ametikohale; 5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, mil reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma ametiülesandeid;
kokkulepitud tingimustel. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest ( TLS § 19) Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust ( TLS § 69 lg 5 tööandja õigus katkestada puhkus hädavajaduse esinemisel); 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Töölähetus Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ( TLS § 20). Töölähetus s
1)lapsehoolduspuhkust ja 2)poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkust 35. Millal aegub põhipuhkus? Vastus: Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestataks. Näiteks, kui 2010 aastal jääb puhkus kasutamata, siis see aegub 31.detsembril 2011. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab raseduse- ja sünnituspuhkust või lapsehoolduspuhkust ja kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 36. Puhkusetasu maksmine. Vastus: Puhkusetasu maksmine. – Puhkusetasu peab olema makstud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusealgust, kui ei ole kokku lepitud teisit. Töölepingu lõppemiselt on õigus saada hüvitist rahas kasutamata puhkuse eest. 37. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust. Vastus: Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada
Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 8 3.1 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 3.2 Töötaja hoolsuse määr Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab
välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. X peatükk RIIGIKAITSE § 124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. Kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. Piirata ei tohi põhiseaduse §-des 8 lõiked 3 ja 4, 11-18, 20 lõige 3, 21-28, 32, 33, 36-43, 44 lõiked 1 ja 2 ning 49-51 ettenähtud õigusi ja vabadusi. Kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi sätestab seadus. § 125. Tegevteenistuses olev isik ei tohi olla muus valitavas ega nimetatavas ametis ega osa võtta ühegi erakonna tegevusest. § 126
1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; 2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. ERISUSED: 1)rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus (va pankroti korral, peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt) 2)töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus 95. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama
• Vabadest töökohtadest teavitamine • Töötaja privaatsuse austamine 30. Millised peavad olema tööandja korraldused? • Peavad olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega • Peavad mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi 31. Millal võib töötaja keelduda töö tegemisest? • Ta kasutab puhkust • Ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; • Ta osaleb streigis • Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 32. Mis on oluline töötasu puhul? Töötasu suurus: eeldus- tasu on kokku lepitud. Kui mitte siis sarnase töö eest makstav tavaline tasu. Kui lisaks on kokku lepitud muid hüvesid on töötajal neid õigus nõuda. Makstakse rahas. Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. Maksmine üks
põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. 10.Töötaja õigus keelduda töö tegemisest § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tahenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenahtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenahtud põhjus. 11.Töö tegemise koht § 20. Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid taitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse tapsusega. 12.Töölähetus § 21. Töölahetus
töötaja on töölepingu üles öelnud tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. Töötaja õigused Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui: töötaja kasutab puhkust; töötaja on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; töötaja osaleb streigis;töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemistel;töötajal on muud töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjused. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest ei vabasta teda kõigist töölepingust tulenevatest kohustustest. Rasedatel ja töötajatel, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele on õigus nõuda tervisele vastavat tööd, kui terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel
18 kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. §19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. § 20. Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. (enim seotud tegevuskohaga määratlemisel tuleb arvesse võtta
Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. (6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009] § 69. Puhkuse ajakava (1) Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. (2) Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud
võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel 9. Millal on töötajal õigus keelduda töö tegemisest? Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 10. Kui täpselt fikseeritakse töölepingus töö tegemise koht? Valla või linna täpsusega . See on vajalik sellepärast et töölähedusse saadetakse teid. 11. Mis on töölähetus? Kui kauaks võib töötajat lähetada töölähetusse kokkuleppeta? Saadetakse tööle teise linna või riiki tööd tegema . Tööandja võib lähetada töötaja
annaabi.ee 
