Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes
(1942), kust selgus, et koduperenaised saavad igapäevastest raadiokuuldemängudest
emotsionaalse kindlustunde, kasulikke nõuandeid ja omaenda olukorrale
kompensatsioonivõimaluse.
Lazarsfeld & Stanton (1944): seebikaid vaadatakse tegelikkusest eemaldumiseks;
seltskonna leidmiseks; isikliku identiteediloome toetamiseks; maailmas toimuvast ja teiste
elust informeeritud olemiseks.
Meediakasutuse ajendid (Klapper 1960): lõõgastus ja meelelahutus; kujutluste
stimuleerimine; asendussuhtlus (igapäevase suhtlemise asemele asendusvariandi leidmine);
ühiste taustateadmiste hankimine sotsiaalseks suhtlemiseks.
Kuidas siduda meedia kasutusmotiivid inimese personaalse konteksti ning isiksuse
iseärasustega? Selleni jõudsid kaasaaegse ajajärgu uurijad.
kaasaaegse ajajärgu uuringud: inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma eesmärkidel;
inimesed teavad, mis need eesmärgid on, ja oskavad neid sõnastada; hoolimata inimeste
annaabi.ee 
