kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 4. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. tõstes liikmete tööviljakust b. töstes täiendressursside hinda c. suurendades nõudlust toodetavale kaubale d. tehes kõike varemloetletut e. alandades asendusressursside hinda 5. Monopson: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu 6. Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: a
c. Leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid d. Leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid 9. Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: a. Kõigele ülaltoodule b. Liitprotsendi mõistele c. Nüüdisväärtuse mõistele d. Rendi ja kapitali konseptsioonile 10. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. Alandades asendusressursside hinda b. Tõstes täiendressursside hinda c. Tehes kõike loetletut d. Tõstes liikmete tööviljakust e. Suurendades nõudlust toodetavale kaubale 11. Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: a. Tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. Ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. töstes täiendressursside hinda c. tõstes liikmete tööviljakust d. alandades asendusressursside hinda e. tehes kõike varemloetletut Tagasiside Õige vastus on: tõstes liikmete tööviljakust. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC Tagasiside Õige vastus on: ressursi hinna ja MRP. Küsimus 3
Küsimus 12 Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRP ÕIGE b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi piirtootlikuse ja MRC d. ressursi hinna ja MRC Küsimus 13 Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. alandades asendusressursside hinda c. tehes kõike loetletut d. töstes täiendressursside hinda e. tõstes liikmete tööviljakust ÕIGE Küsimus 14 Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: Vali üks: a. liitprotsendi mõistele b. kõigele ülaltoodule c. rendi ja kapitali kontseptsioonile d. nüüdisväärtuse mõistele ÕIGE Küsimus 15 Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: Vali üks: a. 18 000 b
Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut c. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule d. ei ole täpselt määratletav Küsimus 17 1,00 punkti 1,00-st Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. töstes täiendressursside hinda c. alandades asendusressursside hinda d. tehes kõike loetletut e. tõstes liikmete tööviljakust Küsimus 18 1,00 punkti 1,00-st Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. kahanev tulu b. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel c. alanevad MRC d. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul Küsimus 19 0,00 punkti 1,00-st Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks
nende jaotamise hetkel või kohas, on suure tõenäosusega odavam administreerida, võrreldes saastetasude administreerimisega. Üldisel tasandil on tegemist kompromissiga nn ülekandekulude ja maksutasemete vahel, mis kajastaks saaste vähendamise piirkulu. Seega võib sisendi maksustamisele suunatud süsteem kujuneda tõhusamaks kui emissioonidele suunatud maksusüsteem. Tuleb märkida, et sisendi maksustamine motiveerib ‛ainult’ teiste asendusressursside kasutusele võtmist, kuid ei motiveeri saastet vähendama emissioonide etapis. Kui eesmärgiks on väljundi või sisendi maksustamine emissioonide ning jäätmete vähendamiseks tootmisahelas, tuleks küsida, kas mõni muu mitte majanduslik instrument, nagu näiteks regulatsioonid, poleks tõhusam vahend. Saastetasusid eelistatakse tehnoloogilistele standarditele, kuid saastamise faasis võib tõhusamaks osutuda siiski tehnoloogiliste standardite kasutamine, võrreldes sisendite