sulfohappeid. Sulfoneerimiseks on vajalik tugev elektrofiil SO3H saadakse H2SO4 ja SO3 segus (SO3 seob väävelhappest vee. (valem H2SO4.xSO3 ) Alküleerimisel (alküülimisel) Friedel-Craftsi järgi haloalkaanidega Lewise hapete juuresolekul saame alküülareene. Kui kasutada elektrofiilina alküülhalogeniidi Lewis'e happe juuresolekul, on võimlaik areene alküleerida. Tugev Lewis'e hape (harilikult AlCl3) muudab alküülhalogeniidi karbkatiooniks, mis esineb edasises elektrofiilses asendusreaktsioonis tugeva elektrofiilna. Karbkatioon, kui tugev elektrofiil, liitub areenile tavaliselt elektrofiilsel moel. Kuna Friedel-Craftsi reaktsioonil tekib vaheühendia karbkatioon, siis võib ta isomerideeruda stabiilsema karbkatiooni tekke suunas (hüdriidnihe, metüülnihe). Atsüleerimisel, Friedel-Craftsi järgi kasutades happe kloriide või anhüdriide saame alküülarüüle ja diarüülketoone. Atsüülrühmaks nimetatakse rühma
7)nukleofiil on OSAKE, millel on vaba elektronpaar või/ja laeng 8)nukleofiilne tsenter on AATOM, millel on vaba elektronpaar ja/või laeng 9)nukleofiilne asendureaktsioon elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiil asendub teisega. 10)radikaal kõrge energiaga osake , millel on paardumata elektron. Väga aktiivsed. 11)reaktsioonitsenter aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus. 12) lahkuv rühm rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonis. 13)freoon klorofluoroalkaan 14)pestitsiid haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal.
nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter. nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm(nt kaksikside või aromaatne ring) ründav osake- on reaktsiooni alustav osake, asendusreaktsiooni korral nukeofiil. reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus. lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonis. katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel. väljatõrjutud osake- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake nukleofiilne asendus- asendus, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega. alkoksiidioon- alkoholi kui happe anioon. freoonid- klorofluoroalkaan. pestitsiidid-haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal.
Alkoholide reaktsioone võib jaotada järgmisteks rühmadeks: 1. Reaktsioonid, millest võtavad osa ainul hüdroksüülrühma vesinikuaatomid 2. Reaktsioonid, mis toimuvad kogu hüdroksüülrühma osavõtul 3. Oksüdeerumisreaktsioonid, millest samaaegselt võtavad osa nii hüdroksüülrühm kui süsivesinikradikaali vesinikuaatomid Reaktsioonid, mis kulgevad hüdroksüülrühma vesinikuaatomi osavõtul: 1. Hüdroksüülrühma vesinikuaatomi asendumine metalliga. Selles asendusreaktsioonis saadavaid aineid nimetatakse alkoholaatideks: · 2C5H11OH + 2Na 2C5H11ONa + H2 Alkoholaadid on tahked ained, mis lahustuvad kergesti alkoholis. Naatriumalkoholaadid on ebapüsivad ühendid, nad tumenevad kiiresti õhu käes (vaigustuvad), eriti soojendamisel. Vee ja isegi niiskuse toimel lagunevad, moodustades uuesti alkoholi: · C5H11ONa + H OH C5H11OH + NaOH 6
*) Tugevad nukleofiilid: OH -, CN (tsüaniidioon). * Nukleofiilne asendusreaktsioon tugevam nukleofiil asendab nõrgema. Molekul, millest saab eraldada nukleofiili ja elektrofiili sisaldab elektrofiilsus tsentrit ja nukleofiilsus tsentrit, mis märgitakse osalaengutega. -) Suurema rühmanumbriga element, saab negatiivse osalaengu ja väiksema numbriga, saab positiivse osalaengu. * Halogeeniühend + alus = alkohol + sool (halogeenid) * Nukleofiilses asendusreaktsioonis eristatakse erinevaid osasi: -) Reaktsiooni tsenter elektrofiilsus tsenter halogeeni ühendis (näita noolega). -) Ründav osake tugev nukleofiil (näita noolega). -) Katkev side halogeeniühendis side süsiniku ja halogeeni vahel. (näita noolega). -) Väljatõrjutud osake ja lahkuv rühm nõrk nukleofiil (näita noolega). -) Reaktsiooni saadus reaktsiooni tsentri ja tugeva nukleofiili ühinemisel tekkinud saadus (näita noolega).
sidet on seotud erinevate asendusrühmadega. Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga, nimetatakse kiraalseks. Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma peegelpildiga kokku. Kiraalne molekul ja tema peegelpilt moodustavad enantiomeeride paari. Enantiomeerid tekivad orgaanilises keemias alati , kui süsinikuga on seotud neli erinevat asendajat (rühma). Funktsionaalsete rühmade suunav toime elektrofiilses asendusreaktsioonis: o Induktsiooniefekt sigma kaudu -I efekt desaktiveerib teatud areene elektrofiilse asendusreaktsiooni suhtes, tõmmates oletatavast reaktsioonitsentrisse minevad elektronid enda poole. +I efekt aktiveerib alküülbenseenid elfiilse asenduse suhtes o Resonantsefekt pii kaudu -R võimelised polaarseks resonantsiks, areeni korral vähendavad
Tehnilises kirjanduses enamasti tuntud parafiinidena. Süsinike vahel on ainult üksiksidemed (kõik on sp3-süsinikud); üldvalem CnH2n+2 Alkaanist alküülrühma saamiseks tuleb alkaanist üks H ära võtta. Omadused: · Ei lahustu vees. · Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Alkeenid (saamine,omadused). 1) elektrofiilses asendusreaktsioonis peab olema katalüsaator, mis Üldvalem: CnH2n muudaks reageeriva osakese piisavalt tugevaks elektrofiiliks, Nimetuse lõpp: -een 2) katalüsaator seob reageerivas molekulis oleva nukleofiili, Omadused: 3) elektrofiil võtab aromaatsesüsivesiniku vesinikult elektroni, vesinikust
annaabi.ee 
