Tallinn 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Asenduskoduteenus............................................................................................... 4 Asenduskoduteenuse osutamine.........................................................................4 Asenduskoduteenuse osutaja kohustused........................................................5 Asenduskoduteenuse rahastamine......................................................................6 Asendushoolduselt elluastumine.........................................................................6 Elluastumistoetus..................................................................................
jõmpsikas. Kuid minu eesmärk on aidata Lastekodu lapsi. Eestis on asenduskoduteenusel kokku 1 096 last ja noort. Neist 1 048 on orvud või vanemliku hoolitsuseta. Lisaks on asenduskoduteenusel 48 raske või sügava puudega last vanema avalduse alusel. Asenduskoduteenusel olevatest lastest 44% (485) on puudega. Iga kolmas (31%) asendushooldusel olev laps elab eestkoste- või hooldusperes ja ülejäänud (69%) asenduskodudes. On Eestis 35 asenduskoduteenuse pakkujat. Seega kokkuvõtteks tahan öelda, et mõistan kuidas eesti elu käib üha rohkem alla. Meid kui rahvast ei austata ja tahetakse välja süüa. Fakte ja tõsi asiu ei saa me muuta ja ümber lükata. Me võime aidata ja toetada aga muuta ei iial. Muutkem ennem seadusi siis rahvast.
peavari. Sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused: Sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. Subsidiaarsus – põhimõte, mille järgi abivajajaid tuleb toetada neile lähimal tasandil (probleemi kohalik lahendus). Erivajadus – inimene, kes erineb keskmisest, kes vajab tegevuste ja õppeprotsessi, sh kehalistegevuse kohandamist. Asenduskodu – lastele asenduskoduteenuse osutamise koht. Toetatud elamine – sotsiaalteenus, kus tagatakse teenuse saajale võimalikult iseseisev toimetulek, elades tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas. Teisane viktimisatsioon – väljendab ühiskonna hoolimatust kuriteo ohvriks langenud inimeste suhtes. Eakate avahooldus – sotsiaalteenus, eesmärgiga parandada klientide tervist ja heaolu, toetada nende toimetulekut kodudes ja kogukondades.
inimest, alkoholi kuritarvitamise tõttu 511 inimest. Vanemliku hoolitsuseta ja abi vajavate laste arv on iga aastaga suurenenud. 2012. aastal kasvas nende arv 21,7 protsenti. Tegu on lastega, kes on peredest eraldatud või kelle puhul on olnud vajalik sotsiaal või lastekaitsetöötaja sekkumine. 2012. aasta alguses oli selliseid lapsi 4751, neist 56 protsenti poisid. Eelmisel aastal kasvas mitmete hooldamise teenuste osutajate arv. Asenduskoduteenuse osutajaid oli 2012 aastal 35, seda kasutab 1096 inimest. Täiskasvanute eest hooldamise teenuse osutajaid on 138 ja erihoolekandeteenuste osutajaid oli 105. Ø Arvatavalt oli Eestis 2000 aasta seisuga umbes 5000 kodutut ja kerjust, 2003 aastal 30005000, aga need andmed ei ole kuigi usaldusväärsed. Üldiselt välditakse Eestis kodutute arvu teemal spekuleerimist. Ø Eestis on ligikaudu 10 000 inimest, kes peavad igal õhtul otsima sooja kohta, kus magada
toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Ühingu eesmärkideks on: · põhihariduse andmine riikliku õppekava, lihtsustatud-, toimetuleku- ja hoolduse õppekava järgi õppivatele põhikooli õpilastele; · õpilaskoduteenuse osutamine põhikooli õpilastele; · hoolekandeteenuste osutamine psüühilise erivajadusega täiskasvanutele; · asenduskoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta lastele; · turvakoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta ja muudel põhjustel ööpäevaringset kaitset vajavatele lastele; · alushariduse andmine arenguliste erivajadustega lastele; · lapsehoiuteenuse osutamine lastele; · rehabilitatsiooniteenuste osutamine erivajadustega lastele ja täiskasvanutele; · koolitustegevuse läbiviimine ja organiseerimine; · nõustamistegevuse läbiviimine ja korraldamine;
Hoolekandeasutuses viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Hoolekandeasutuste liigid on: · päevakeskus - päevast hooldamist osutav asutus; · tugikodu - kodus elavate puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist osutav asutus; · varjupaik - isikutele ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv asutus; · asenduskodu - lastele asenduskoduteenuse osutamise koht; · noortekodu - asenduskodust, erivajadustega õpilaste kodust või koolkodust pärit või vanemliku hoolitsuseta jäänud üle 15-aastastele noortele elamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus; · üldhooldekodu - vanuritele ja puuetega isikutele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus; · koolkodu - puuetega kooliealistele lastele elamiseks, hooldamiseks
määramise määrusest või perekonnas hooldamise lepingust. Toetuse suuruseks on 240 eurot iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta. 7.7. Elluastumistoetus Elluastumistoetust makstakse isikule, kes lapsena kasvas hoolekandeasutuses või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast asenduskoduteenuse, eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemist. Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. Elluastumistoetuse suurus arvutatakse uude elukohta elama asumise kuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel. Elluastumistoetuse suuruseks on 383,60 eur. 7.8. Ajateenija lapse toetus Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel
sellega praeguses süsteemis rohkem tegelevad. Need eksperdid, kes ei toetanud lapsendamise korraldamise üleandmist SKAle, nägid peamise riskina tsentraliseerituse suurenemist ning lapsendamise liikumist kohalikeste elanikest kaugemale. Need spetsialistid, kes pooldasid praeguse süsteemi arendamist, rääkisid fookusgruppides ka sellest, kui oluline on tihe koostöö lapsendamise korraldamisel KOVide, sünnitusmajade ja asenduskoduteenuse osutajatega ning nägid ohutegurina seda, et SKAl tekib lapsendamise korraldamisel vajadus teha koostööd rohkemate institutsioonidega kui praegu maavalitsustel. Oluliseks peeti ka järjepidevust ning kardeti, et süsteemi muutmine lõhub aastate jooksul hästi väljatöötatud koostöömudelid erinevate instutsioonide ja spetsialistide vahel. Fookusgrupi intervjuudes osalenud lastekaitsetöötajad rõhutasid aastate pikkust tööd
annaabi.ee 
