viisteist maakonda nagu vene ajal oli viisteist rajooni, Eesti kui minu kodumma, mille olukorda mina muuta ei saa kuna riiki valitsus on isepäine jõmpsikas. Kuid minu eesmärk on aidata Lastekodu lapsi. Eestis on asenduskoduteenusel kokku 1 096 last ja noort. Neist 1 048 on orvud või vanemliku hoolitsuseta. Lisaks on asenduskoduteenusel 48 raske või sügava puudega last vanema avalduse alusel. Asenduskoduteenusel olevatest lastest 44% (485) on puudega. Iga kolmas (31%) asendushooldusel olev laps elab eestkoste- või hooldusperes ja ülejäänud (69%) asenduskodudes. On Eestis 35 asenduskoduteenuse pakkujat. Seega kokkuvõtteks tahan öelda, et mõistan kuidas eesti elu käib üha rohkem alla. Meid kui rahvast ei austata ja tahetakse välja süüa. Fakte ja tõsi asiu ei saa me muuta ja ümber lükata. Me võime aidata ja toetada aga muuta ei iial. Muutkem ennem seadusi siis rahvast.
on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt — miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid? Miks me ei taha neile õpetada, et nad on võrdsed kõigi teistega?“ Täna panustab Merlin iga päev lisaks oma põhitööle ka asenduskodudest ellu astuvate noorte heaks ja seda nii noortealgatuses Ühise Eesmärgi Nimel, mis keskendub nii asendushooldusel olevate noorte kui sealt elluastuvate noorte küsimuste ja probleemide lahendamisele kui Eesti Asenduskodu Töötajate Liidus. “Tunnen, et kuna minusse on nii palju panustatud, siis ma tahan midagi tagasi anda,” ütleb ta. Ühtlasi soovitab naine ka kõigile praegustele ja endistele asenduskodu noortele tugiisikuks hakkamise võimalust. “Kuna nad on ise selle tee läbi käinud, on neil kergem end noortega samastada ja probleemile sarnase nurgaalt läheneda.”
on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt -- miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid? Miks me ei taha neile õpetada, et nad on võrdsed kõigi teistega?" Täna panustab Merlin iga päev lisaks oma põhitööle ka asenduskodudest ellu astuvate noorte heaks ja seda nii noortealgatuses Ühise Eesmärgi Nimel, mis keskendub nii asendushooldusel olevate noorte kui sealt elluastuvate noorte küsimuste ja probleemide lahendamisele kui Eesti Asenduskodu Töötajate Liidus. "Tunnen, et kuna minusse on nii palju panustatud, siis ma tahan midagi tagasi anda," ütleb ta. Ühtlasi soovitab naine ka kõigile praegustele ja endistele asenduskodu noortele tugiisikuks hakkamise võimalust. "Kuna nad on ise selle tee läbi käinud, on neil kergem end noortega samastada ja probleemile sarnase nurgaalt läheneda."
on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt — miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid? Miks me ei taha neile õpetada, et nad on võrdsed kõigi teistega?“ Täna panustab Merlin iga päev lisaks oma põhitööle ka asenduskodudest ellu astuvate noorte heaks ja seda nii noortealgatuses Ühise Eesmärgi Nimel, mis keskendub nii asendushooldusel olevate noorte kui sealt elluastuvate noorte küsimuste ja probleemide lahendamisele kui Eesti Asenduskodu Töötajate Liidus. “Tunnen, et kuna minusse on nii palju panustatud, siis ma tahan midagi tagasi anda,” ütleb ta. Ühtlasi soovitab naine ka kõigile praegustele ja endistele asenduskodu noortele tugiisikuks hakkamise võimalust. “Kuna nad on ise selle tee läbi käinud, on neil kergem end noortega samastada ja probleemile sarnase nurgaalt läheneda.”
juhtunud midagi sellist, et laps ei saa üles kasvada oma lihaste vanematega, ei tohiks võtta temalt võimalust oma veresugulastega lävida või vähemalt teada neist. Talle peaks jääma ka see elu alles, seda ei tohiks temalt ära võtta. Kuid on veel üks asi, mille võib teadmatus kaasa tuua. Nimelt võivad lapsendatud lapsed abielluda oma veresugulastega, näiteid selle kohta on maailmas küllalt. 3 Kui lapsele, kes on riiklikul asendushooldusel (kasvab lastekodus või kasuperes) on otsitud lapsendajaid Eestist ning neid ei ole leitud, on võimalus otsida lapsele pere ka välisriikidest. Vastavalt rahvusvahelisele seadusandlusele on lapsendamine kaitsemeede vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele. Kompetentse ametiasutuse roll on leida lapsele perekond, kes vastab lapse vajadustele ning suudab tema eest hoolitseda. Sarnaselt riikliku lapsendamisega tuleb ka
See on kooskõlas osade ekspertide väljendatud arvamusega, et peab säilima võimalus laste eraldi paigutamiseks, sh hooldusperre, kuid tagada tuleb nende suhtlemine. Põhimõte, et toetada tuleb lapse kontakti säilimist kodukohaga, on õige. Samas tuleb arvestada, et kui laps elab kuni täisealiseks saamiseni asenduskodus, siis on tema side selle KOVga, kus asub asenduskodu, tugevam kui kodukohaga: ta on käinud seal koolis, seal on sõbrad jne. Asendushooldusel viibiv laps peaks saama valida, millises KOVis ta soovib iseseisvat elu alustada. Sellistel juhtudel peaksid lapse kodukoha KOV ja see KOV, millega on lapsel kõige tugevam side, tegema lapse täisealiseks saamisel koostööd, et Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele
annaabi.ee 
