· elektroodide niiskusimavus keevituselektroode valmistatakse metallivarraste läbimõõtudega alates 1,5mm kuni 25mm ja enam. Elektroodi pikkuse määrab voolu juhtivus ( näiteks roostevabade teraste puhul on elektroodi pikkus väiksem). Elektroodide põhiomadused: · kaare süüdatavus ja taassüüdatavus · kaare stabiilsus · vardametalli siirdemehhanismid sulamisel · pritsmete tekkimine ja nende hulk · sula keevismetalli voolavus ning juhtivus, asendiomadused · räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus · õmbluse juure läbikeevitusvõime Kaaretüübid MIG/MAG keevitusel Siirdemehhanism määrab läbisulatuse, tootlikkuse, õmbluse kuju, kvaliteedi ja sõltub keevituskaare pingest ning voolutugevusest. Lühiskaars: väiksematle keevitusvooludel ja madalamal kaarepingel U< 15...20V, esineb lühisega siire. Sula elektroodimetalli tilk lühistab kaarevahemiku, mille tulemusel
kõrglegeerterasest vardast ja elektroodikattest. Keevituselektroodi läbimõõt (metallvarda läbimõõt) standardsetel elektroodidel: 1,6; 2,0; 2,5; 3,2; 4,0; 5,0; 6,0 mm. Elektroodide pikkus: 200, 300, 350, 450 mm. Keevituselektroodide omadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus, kaare stabiilsus, - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - jämetilksiire, peentilksiire, - pritsmete tekkimine ja nende hulk, - räbu voolavus, eemaldatavus, - asendiomadused - keevismetalli voolavus, viskoossus, - õmbluse üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus. Elektroodikate koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode: - happelisteks (A), - rutiilseteks (R), - tselluloosseteks (C), - aluselisteks (B), - paksrutiilseteks (RR), - happelis-rutiilseteks (RA), - aluselis-rutiilseteks (RB). Happelise kattega e. happelised elektroodid (A) sisaldavad happelisi Mn, Si ja Fe oksiide ja ferromangaani (FeMn).
annaabi.ee 
