Põhifunktsioonid: Pinge muutmine Inverterfunktsioon (NO->NC) Kontaktide arvude suurendamine Koormusvoolu suurendamine Mälufinktsioon Elektropneumatika skeemid Kuna elektropneumaatikaskeemide puhul on tegemist nii pneumo- kui ka elektriskeemiga, koosneb elektropneumaatikaskeem kahest eraldi skeemist, mis seotakse omavahel tervikuks komponentide tähistusega: 19. Andurid (millele reageerib, probleemid) Asendiandurid Kasutatakse megnetandureid, mis reageerivad täituri kolvile paigaldatud püsimagnetrõnga peale (herkonid ja elektroonsed magnetandurid). Elektroonsed magnetandurid: Ei sisalda liikuvaid kontakte Pikem eluiga võrreldes nt herkonidega Lühem reageerimisaeg PNP ja NPN Teised elektroonsed kontaktivabad andurid Induktiivandurid Mahtuvusandur Optiline andur Ultraheliandur Induktiivandur Saab kasutada ainult magnetiliste materjalide äratundmiseks. Anduri tundlikus
neile mõjuvaid jõude. Liikumine võib olla kulgev(joonkiirus ja –kiirendus), pöörlev (nurkkiirus- ja kiirendus), deformatsiooniline ja kombineeritud. Kinemaatilised parameetrid: 1) Ajalised: ajamoment, kestvus, tempo, rütm 2) Ruumilised: positsioon, trajektoor, nihe, nurk (absoluutne või suhteline) 3) Ajalis-ruumilised: joonkiirus (hetk- ja keskmine kiirus), joonkiirendus, nurkkiirus, nurkkiirendus Kinemaatilise uuringu meetodid: lokaalsed kiirendus ja asendiandurid, gps põhised mõõteseadmed, goniomeetrid, videoanalüüs 2) Dünaamilised e. kineetilised – käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul Newton I: kui kehale ei mõju teised kehad või nende mõju summa võrdub nulliga siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt kulgevalt Dünaamilised parameetrid: 1. Inertsiaalsed: Inerts on keha omadus säilitada oma seisund. Mõõduks on: - Mass (kulgliikumisel). Inertsi ja gravitatsiooni ning kehas sisalduva aine hulga mõõt (kg).
· Plastikkiilud · Liistueemaldid · Klambrieemaldid · Tõmmitsad · · Vältimaks värvikahjustuste teket kerele, võiks kasutada katteteipi. · · Kõikide osandustööde teostamiseks on soovitav jälgida autotootja remondijuhendit. · Mõningate klaasiga seotud lisaseadmete osandamine ja koostamine tingib nende seadmete elektroonilise kalibreerimise. · Vihmasensorid · Valgussensorid · Klaasipuhastajate asendiandurid · Reasvahetus assistendid · ... · · Noaga eemaldamisel kasutatakse kahte tüüpi nugasid: · Lõikamiseks väljaspoolt klaasi (erineva pikkusega terad) · Lõikamiseks seestpoolt (murdumatud terad) · · Väljaspoolt lõikamisel teostatakse lõige noaga mööda klaasi serva, võimalikult klaasi lähedalt. · · Soovitatav noaterad enne kasutamist üle teritada. ·
Harjadeta alalisvoolumootorid, mis on ette nähtud talituseks koos pooljuhtkommutaatoriga, sarnanevad oma ehituselt püsimagnetitega sünkroonmootoritega. Neil mootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse samuti püsimagnetitega. Pöördmagnetväli tekitatakse staatorimähise ja poolkommutaatoriga, kusjuures kommutaatori lülitusprotsessi juhitakse sõltuvalt rootori pöördenurgast. Pöördenurga mõõtmiseks on masinasse integreeritud pöördenurga ehk asendiandurid (resolverid). Harjadeta alalisvoolumootori mehaaniline tunnusjoon erineb sünkroonmootori omast ning on võrreldav tavaliselt harikommutaatoriga varustatud mootori mehaanilise tunnusjoonega. Kui sünkroonmootori kiirus on koormusest sõltumatu (konstantne), siis harjadeta alalisvoolumootori kiirus hakkab koormuse suurenemisel vähenema. Tavaliste alalisvoolumootorite puhul kasutatakse kiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse ergutusvoolu vähendamist, millega koos väheneb masina magnetvoog
6.3 Parameetrite sobitamine Peale andurite/täiturseadiste vahetamist või juhul, kui mootori või käigukasti juhtplokk on olnud ilma vooluta, tuleb nad viia algasendisse ja teha parameetrite sobitamine. Parameetrite sobitamine toimub läbi diagnoosipistmiku diagnoositestriga. Sobitamise meetodid on autodel väga erinevad ja selle tegemisel tuleb rangelt täita testri korraldusi. Üldjuhul vajavad sobitamist autojuhi sõidustiiliga kohenev käiguvahetusprogramm ning gaasipedaali ja gaasiklapi asendiandurid. Sobitamist on otstarbekas teha ka peale seadiste remonti, et vältida vanade valede parameetrite mõjutusi. Peale parameetrite sobitamist tuleb sõidukatsel veenduda selle õnnestumises 6.4 Rikkeotsingu skeem Elektrooniliselt juhitavate automaatkäigukastide häirete põhjustajad võib jaotada kolme rühma: mootori, käigukasti mehaanika ja elektroonika rikked. Rikkeotsingut on otstarbekas alustada üldistest kontrollimistest ja siis liikuda kindla süsteemi järgi edasi.
Regulaatorid ja funktsionaalsed muundurid ......................................... 72 3.4. Analoogandurid ......................................................................... 80 3.4.1. Pingeandurid ................................................................. 80 3.4.2. Vooluandurid ................................................................ 80 3.4.3. Kiiruseandurid ............................................................... 81 3.4.4. Asendiandurid ............................................................... 85 3.4.5. Momendiandurid ............................................................ 89 3.5. Diskreetandurid ......................................................................... 89 3.5.1. Kiiruseandurid ............................................................... 89 3.5.2. Asendiandurid ................................................................ 91 IV
asendi juhtimine rootori tegeliku asendi (pöördenurga) vastavuse etteantud asendile (seadeasendile). Asendisignaal saadakse tavaliselt asendianduritelt, asendiregulaatoreid kasutatakse juhttoimete väljatöötamiseks. Suure pulsside arvuga inkrementaalne asendiandur (koodandur) võimaldab saada täpse asendisignaali ning seda eriti madalatel kiirustel. Impulsside genereerimiseks ühendatakse koormusega erineva juhtimisviisiga optilised või selsüünandurid. Harilikult määravad asendiandurid impulsi esi-ja tagakülje. Sõltuvalt koodanduri pulsside arvust tagab see neli korda kõrgema positsioneerimistäpsuse. Positsioneerimiseks võib kasutada koodandureid ainult koos sisseehitatud pulsside jada juhtlülitusega. See võimaldab vältida elektromagnetilisi häireid, mis põhjustavad signaali kadusid ja püsivat positsioneerimisviga. Suletud juhtimissüsteemiga positsioneeriva elektriajami struktuurskeem on joonisel 4.11. Juhtimisobjekti ülekandefunktsioon avaldub kujul