tagas mõjukuse. Sõjavägi- Oli palgavägi. Mille poolest olid provintside elanikud halvemas olukorras võrreldes Itaalia elanikega? Vabariigi ajal tegid roomlased selget vahet Itaalia ja sellest väljapoole jäävate alade e provintside valitsemise vahel. Kogu maa oli seal Rooma riigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintsi valitses asehaldur. Kuna asehalduritele riigi poolt palka ei makstud , siis kasutasid nad mõnikord oma ametit isiklikuks rikastumiseks, võttes altkäemaksu ja pressidest provintsielanikelt raha välja. Mida tähendas ,,jaga ja valitse" põhimõte? ,,Jaga ja valitse" põhimõte tähendas seda, et roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe ning see oli ülemvõimupoliitika. Millised olid ida- ja lääneprovintsid ja mille poolest erines nende areng?
Riigi huvi ressursside kogumiseks muutis riigitalupoegade õigusliku olukorra võrreldes eratalupoegadega kaitstumaks. 1690. aastal seati Eesti distriktis kroonumõisade haldamiseks ametisse majandusasehaldurid, kelle ülesandeks oli kaitsta seal elavaid talupoegi kõiksugu ülekohtu, õigusvastaste koormiste, vägivalla ja talumaadesse sissetungimise eest 2 . Riigitalupojad võisid asehalduritele mõisarentnike peale kaebusi esitada. Riigiametnikul oli õigus taluperemeest sunniviisil ümber paigutada. Talupere ümberasustamiseks või maksuvõimetult peremehelt talu käestvõtmiseks tuli rentnikul nõutada riigiametnike luba3 . 1 Lust K. Tartu 2005. Pärisorjast pärismaaomanikuks. Lk 33. 2 Kahk J. Tallinn 1992. Eesti talurahva ajalugu. Lk 558. 3 Lust K. Tartu 2005. Lk 34
Kogu maa loeti seal Rooma riigi omandiks ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintside linnad säilitsid omavalitsuse ja kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomalsed enamasti siingi. Piisas kui olukord oli rahulik ja maksud korralikult tasutud. Iga provintsi valitses asehaldur, kelleks tavaliselt sai mõni endine magistraat. Asehaldur pidi provintsi välisvaenlaste eest kaitsma, hoidma ära kohalikud vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesannet ja koguma makse. Kuna asehalduritele riigi poolt palka ei makstud siis kasutasid nad nii mõnigi kord oma ametit isiklikuks rikastumiseks, võttes altkäemaksu ja presside provintsielanikelt raha välja. Asehaldurite omavoli tekitas mõnikord provintsidele suurt kahju. Kuid provintsid said Rooma võimust ka kasu, sest roomlased tagasid siserahu ja pakkusid kaitset välisvaenlaste eest. Traditsioon ja võõrmõjud Roomlased hindasid kõrgelt esivanematelt päritud kombeid ja ellusuhtumist, uskudes
Selle riigi tõstis suurrrigi staatusesse 18. saj ekr Hammurapi. Enamus tema valitsusaega oli Babülon endiselt suht väike riik. Valitsusaja teises pooles alates 1760 ekr muutus sõjaliselt agressiiivseks ja edukaks. Alistas lõunapoolsed sumeri alad, põhja suunas nii Mari kui Assüüüria vastu oli edukas. Pmst sai enda alla suht suure alal lõpuks, (kuid nii suur polnud, kui Sargoni riik). Hammurap püüdis seda ala väga hallata, jagas täpseid instruktsioone asehalduritele. Üritas välja kujundada ka algelist sõjaväeteenistuskohustust- jagas teenistusvaldusi (väikseid maatükke) sõjaväes teenimise eest. Võis vöörandada vöi pärandada ainult sõjaväeteenistuskohustusega koos. Hammurapi oli oma riigis ka õiguskorra tagaja, nagu mesopotaamia kuningas ikka. Sellega seoses lasi teha seadused ja kivisse raiiuda ja panna need "seadusesambad" püsti igasse riigi otsa. Nende
annaabi.ee 
