Ajalugu Mõisted: Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud: Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas,
kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. v Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. v Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. v Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. LõunaEesti Poola Koosseisus v Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. v
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli
riigi valduses. Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari
hoolitsema.Vaievoodideks (sõjamehed)nimetati erandlikult ainult poola või leedu aadlikke. Balti- saksa aadlik nendesse kõrgetesse ametitesse ei tõusnud, nimetati vootkuninga otsese korraldusega ja oli ametis eluaeg. Jagunesid starosteks(vanem )oli eesotsas, neid määras samuti ametisse poole kuningas, samuti eluaegne amet ja samuti kas poola või leedu aadlikud. Starostid ei allunud mitte vaievootidele vaid otse riia asehaldurile ja tema vahendusel poola kuningale, ja need olid need kes haldushaldurid. Endistele vasallidele , reserveeritud üsna olulised õigused, mis tulenesid sellest samas lepinguga kaasaskäinud Sigismund II Augusti privileegidega.Nende hulgas oli oluline ennekõike see et vana-liivimaal säilis senine saksa õigussüsteem ja siisnne aadlikkond kes omas rolli asjade juhtimistel , küll hakkasid kooskäima üleväina hertsogkonnad aadlimaapäevad. Maapäev poolapäeraselt Seimik
Kiriku kuuluvad ingverimaa koosseisu. Segadus, mis kohapeal valitses lõp 1651 kui Alutaguse eraldatakse Ingverimaa koosseisust ja läheb Eestimaa koosseisu.Eestimaa asehaldur nim hiljem kuberneriks-> kindralkuberneriks. On kuninga asemik Eestimaal, kohapealse valitsemisaparaadi juht. Teostab kuningavõimu.Kindralkuberner oli ka provintsi esindaja Stockholmis.Oli mehi, kes leiavad et provintsi ei valitseta nii nagu peaks. Keelelisi probleeme 17 saj lõpus hakatakse eestimaa asehaldurile lisama peaasehalduri nime. Kindralkuberneri määras ametisse kuningas Pidi jälgima rootsi riigi tahet, kuid pidi vaatama, et ei tohi vastuollu minna kohalike privileegidega. Iga 3 a järel pidi ilmuma Stockholmi, et kommenteerida provintsi arengut. Vaadati siis kas vahetada välja või sobib asehaldur. Aruandlus aga tihedam, hiljem iga 2 nädala tagant kiri. Kuberner vastutas kõikkide eluvaldkondade eest, selleks ametnikuks
annaabi.ee 
