Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
kogupindalaga umbes 35 000 ha. Põhilised keskkonnakahjustused nendel aladel olid
järgnevad.
- mitmed hajaliolevad prügihunnikud
- metsade raie laskeväljakutelt
- suurepinnalised metsatulekahjud
- huumuse hävitamine ja mulla struktuuri lõhkumine, kaevikute kaevamine, pommilehtrid
- lõhkemata lõhkekehad, maastiku risustavad märklauad
- pommikillud, mida on kokku korjatud 43 kg
- laskemoonakastid, asbestikotid ja mahajäetud hooned
Enamus nendest keskkonnakahjustustest on likvideeritud, kuid pikemaajaline puutumatus
oleks lõppenud suurejooneliste pinnasekahjustustega. Kõik saneerimistööd on läbiviidud
1994. - 1996. aastal. Vaieldamatult kõige reostatum objekt polügonil oli Tapasaare raketibaas,
mis hõlmas endaalla umbes 150 ha. Siin hoiti ka tuumalõhkepeadega varustatud rakette.
Tõsist ohtu kujutas endast aga raketikütusega läbi-imbunud pinnas. Samiiniga reostunud
pinnase maht oli 33 m3
annaabi.ee 
