1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) seotud piirseisundi käsitlemisel tuleb tagada, et olekd rahuldatud tingimus Sd < Rd kus Sd on sisejõu (või mitme sisejõu vektorsumma) arvutusväärtus ja Rd on sellele sisejõule vastav arvutustugevus (kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused sellele arvutusväärtusega. Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend
10mm: 10mm: 87% 87%,, 19mm: 19mm: 81% 3 Klaasi liigid ja -tooted Tavaline klaas e. float- klaas: pindade ja äärte float-klaas: äärte praod mää määravad ravad tõmbetugevuse (norm.tugevus fg.keskel=44MPa, fg.ää res=0.8MPa g.ääres arvutustugevus 6.5… 6.5…25MPa) - Karastatud klaas: pindpinevuse survepingete tõttu tõmbetugevus suureneb + (norm.tugevus feg.k=120MPa, arvut.tug 63- 63-88MPa) Lamineeritud klaas: kahest või enamast klaasitahvlist kokkupandud element, mille tugevuse mää määrabrab (nõrgima) üksiktahvli
võimalikult suurema survejõu. (max Ned+min Med). Ankrupoltide seisukohalt on kõige ohtlikum koormuskombinatsioon, mis tekitab ankrupoltides võimalikult suurema tõmbejõu. (min Ned+max Med). Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK): Kandepiirseisundis ohtlikum koormuskombinatsiooniks KK2: Med=179,47 kNm Ned=68,24 kN Ved=40,47 kN Ankrupoldid peavad olema ankurdatud vundamenti! Vundamendi (betooni) arvutustugevus, eeldusel, et järelvalu normtugevus on vähemalt 20% vundamendi betooni tugevusest ja järelvalu paksus ei ületa 0,2 kordset alusplaadi kitsamat mõõdu: Alusplaadi töötava riba laius, kui alusplaadi paksus on . 7.1.1 Alusplaadi kontroll paindele vundamendi survetsooni reaktsioonist Välisjõudude momendi leidmine ankrupoltide suhtes: Survetsooni laius alusplaadi all (lugedes parempoolsest otsast)
Tulemused kantakse Sigma 2 on algpinge ja vundamendist tuleneva normkoormuste väärtused Pinnase omaduste graafikule, kus telgedeks vee maht V ja surve p lisapinge sigma pzi summa. Seega määratakse E arvutusväärtuse saamiseks jagatakse normatiivne Pressiomeeter on kasutatav liiva, kruusa ja igal elementaarkihil, kus sügavuti muutub nii alg arvutustugevus läbi osavaruteguriga Kandevõime ületihenenud savipinnase deformeeritavuse kui lõpppinge. piirseisundi puhul kontrollitakse kas määramiseks. Puuduseks asjaolu, et Pehmete tugevalt kokkusurutavate savipinnaste konstruktsiooni või pinnase kandevõime ja deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas
peab olema rahuldatud tingimus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeriv ja stabiliseeriv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemendi või liite purunemisega ( va. väsimuspurunemine) seotud piirseisundi käsitlemisel tuleb tagada, et oleks rahuldatud tingimus Sd < Rd, kus Sd on sisejõu (või mitme sisejõu vektorsumma) arvutusväärtus ja R d on sellele sisejõule vastav arvutustugevus (kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused nende arvutusvärtustega. 2.4. TUGEVUSARVUTUSE ALUSED. Kivimüüritis töötab väga hästi survele, halvemini nihkele, tõmbepinged tuleks müüritises vastu võtta armatuuriga. Konstruktsioonid arvutatakse tavaliselt idealiseeritud skeemide järgi. Alati võib eraldada hoonest ühe osa (sein, post) ja arvutada seda, lisades kõik talle mõjuvad jõud ja ääretingimused.
l -- lae puhasava (ka l3 ja l4), lc -- seina surutud osa pikkus, Lef -- seina efektiivpikkus, Md -- arvutuslik moment, Mi -- moment koormuse ekstsentrilisusest seina ülemises servas (M1) või jalal (M2), Mm -- moment seina keskmisel kõrgusel, n -- elemendi jäikustegur, Ni -- arvutuslik vertikaalkoormus seina peal (N1) või jalal (N2), Nm -- arvutuslik vertikaalkoormus seina keskmisel kõrgusel, NRd -- seina kandevõime (arvutustugevus) vertikaalkoormusel, NSd -- seina arvutuslik vertikaalkoormus, qlat -- külgsuunaline arvutustugevus seina pikkusühiku kohta, t -- seina tegelik paksus (ka t1 ja t2), tef -- seina efektiivpaksus, tf -- riiuli paksus talal või ääriku paksus seinal, VRd -- seina arvutuslik põikjõukandevõime (põikjõutugevus), VSd -- seina arvutuslik põikjõud, w -- arvutuslik ühtlaselt jaotatud koormus laele, WSd -- seina arvutuslik horisontaalkoormus,
Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,20 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. 25. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused (p 1.5.3). Materjali normtugevus fk on mingi, tavaliselt 95%lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse osavaruteguriga M: fd = fk /M Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tõenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused fcd = fck /c, fctd 0.05 = fctk 0.05 /c, fctd 0.95 = fctk 0.95 /c, kus c - betooni tugevuse osavarutegur:c = 1,5. Armatuuri normtugevused
- jäik liide (continuous), kus oletatakse, et liite käitumine ei mõjuta sisejõudude jaotust; - pooljäik liide (semi-continuous), mille käitumine võetakse sisejõudude leidmisel arvesse. Pooljäiku liiteid kasutatakse tavaprojekteerimises suhteliselt harva. Liiteid liigitatakse ka tugevuse põhjal: - nimeliselt liigendliide, mis peaks olema võimeline koormuse mõjul piisavalt pöörduma; - täistugev liide, mille arvutustugevus peab olema vähemalt sama suur kui liidetaval vardal, s.o selline liide ei tohi kunagi puruneda esimesena. Täistugeva liite paindekandevõime peaks olema suurem kui ühegi liidetava elemendi plastne paindekandevõime Mpl,Rd. Juhul, kui liide paikneb posti keskosas peaks olema täidetud tingimus Mj,Rd Mb,pl,Rd või
Td = M d ⋅ − ⋅ ⋅ (1 − k crit ) 80 60 h h - tala kõrgus avas e - tala kõrgus toel PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 101/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 11. TULEPÜSIVUS Aja ja temperatuuri graafik puidu põlemisel 11.1 Materjali omaduste arvutussuurused tulekahjus Kandevõime kontrollimiseks tuleb määrata arvutustugevus ja -jäikus: fk E k , 05 ffi ,d = k mod, fi ⋅ k fi ⋅ E fi ,d = k mod, fi ⋅ k fi ⋅ γ M, fi γ M, fi Deformatsioonide kontrolliks tuleb kasutada arvutusjäikust E mean E fi ,d = k mod, fi γ M, fi γM, fi =1,0 k mod, fi = 1,0
Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga γF , näiteks Fd = γFFk, Gd = γGGk, Qd = γQQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele γG = 1,2 ja muutuvale koormusele γQ = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused Materjali normtugevus fk on mingi , tavaliselt 95%–lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse f osavaruteguriga γM: f d = k , kus γΜ Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tôenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused C20/25 C40/50
d1 = 80 - 20 - 10 - = 45mm (7) 2 10 d2 = 20 + 10 + = 35mm (8) 2 Betooni tugevusklass: C25/30, survetugevuse arvutusv¨a¨artus fcd = 16, 7M P a Armatuur A400, arvutustugevus fyd = 350M P a 1.5.1 Esimese ava armatuuri valimine Dimensioneerin armatuuri esimeses avas: MSd,1 5, 97 · 106 µ= = = 0, 176 (9) · fcd · b · d21 1, 00 · 16, 7 · 1000 · 452 =1- 1-2·µ=1- 1 - 2 · 0, 176 = 0, 195 (10)
Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga F , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,2 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused Materjali normtugevus fk on mingi , tavaliselt 95%lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse fk osavaruteguriga M: f d , kus Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tôenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused C20/25 C40/50
suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja nihkepingetele üheaegselt, kuna: -max normaal- ja nihkepinge väärtused ei saa esineda ühes ja samas punktis; -max paindemomendi ja põikjõu väärtused reeglina ei esine ühes ja samas tala ristlõikes. Seega on homogeense tala tugevusarvutuste valemid normaalpingete järgi: M z fIz/y ja MzRWz f materjali arvutustugevus; Iz ja Wz ristlõike telgin.moment ja vastupanumoment; y suurim kaugus peakeskteljest. Ristküliku tugevuskontrolli arvutusvalemid nihkepigete järgi: Q xy Rv2A/3 ja Qxy Rv Iz b(y)/ Sz0 Ülesanne: Andmed: L=4,5m f=15 MPA (puidu arvutustugevus) ristlõige 110x270 mm qmax=? 7 = M/W < f M=q*L2/8 W=bh2/6 f = q*L2*6/8*bh2 => q=f*8*bh2/L2*6 = 15*8*110*2702/45002*6 = 7,9 kN/m 1.8
annaabi.ee 
