ja varda pikkus teljel ei muutu; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub 6.8. Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? 6.9. Määratlege paindemoment! - osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant paindel 6.10. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud. Ja vastupidi 6.11. Määratlege põikjõud! 6.12. Sõnastage põikjõu range märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil positiivsed kiud on tõmmatud 6.13. Määratlege positiivne ja negatiivne sisepinnad! 6.14. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! Põikjõud on positiivne, kui ta arvutusskeemil mõjutab materjali päripäeva 6.15. Mis on konsool? -Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus
· on võrdne ja vastupidine sellele ristlõikele Varda ristlõike paindemoment: mõjuvate välispöördemomentide summaga; (antud peatasandis) · mõjub antud lõike ühe kesk-peatelje suhtes. MÄRGIREEGEL Paindemoment on positiivne, kui Paindemoment on negatiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on arvutusskeemil ülemised kiud on tõmmatud (Joon. 6.6) tõmmatud Positiivne paindemoment Negatiivne paindemoment Ülemised Ülemised kiud Mz (+) Mz (+) kiud
· on võrdne ja vastupidine sellele ristlõikele Varda ristlõike paindemoment: mõjuvate välispöördemomentide summaga; (antud peatasandis) · mõjub antud lõike ühe kesk-peatelje suhtes. MÄRGIREEGEL Paindemoment on positiivne, kui Paindemoment on negatiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on arvutusskeemil ülemised kiud on tõmmatud (Joon. 6.6) tõmmatud Positiivne paindemoment Negatiivne paindemoment Ülemised Ülemised kiud Mz (+) Mz (+) kiud
seega nii mitu paari on e lõpmata palju. ( inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed) 3. VARDA TUGEVUS PAINDEL 3.1. Milles seisneb varda paindumine? Varda telje kõverdumises koormuse toimel. Koormamisega. 3.2. Missugused koormused painutavad detaili? Põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub. 3.3. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud ja vastupidi. 3.4. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! Positiivseks loeme põikjõudu, mis nihutab vaadeldavat elementi päripäeva. Momenti loeme positiivseks, kui selle mõjul deformeerub vaadeldav element kumerusega allapoole. Miinusmärk näitab, et põikjõud ja paindemoment on algul valitud suunaga vastassuunalised. 3.5. Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked
· ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 4.4 Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v 4.5 Määratlege paindemoment! · on võrdne ja vastupidine sellele ristlõikele mõjuvate välispöördemomentide summaga; · mõjub antud lõike ühe keskpeatelje suhtes. Paindemoment =osakestevaheliste (sise) jõudude resultant paindel 4.6 Sõnastage paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud Paindemoment on negatiivne, kui arvutusskeemil ülemised kiud on tõmmatud 4.7 Määratlege põikjõud! osakestevaheliste (sise) põikjõudude resultant lõikel (ühte moodi nii lühikeste, kui ka saledate varraste jaoks) 4.8 Sõnastage põikjõu range märgireegel! Põikjõud on positiivne, kui ta positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas
F Pingelaotused Pingelaotused Pingekontsentraator ei moondu moonduvad Joonis 15.2 15.1.2. Üksikkoormus kui kohaliku pinge allikas Üksikkoormusena väljendub arvutusskeemil tavaliselt kahe detaili kontaktis üle kantav jõud, kui kontakti pindala on suhteliselt väike (Joon. 15.3). Taapind vastu tasapinda Kõverpind vastu tasapinda Kõverpind vastu kõverpinda F F M Joonis 15.3
Sisejõudude epüürid arvutatakse lõikemeetodiga, nende joonestamisel lähtutakse reeglitest ja soovitustest (Joon. 2.9): · ei joonestata välja graafiku telgi, · väärtused antakse epüüri iseloomulikes punktides, · positiivsed väärtusd kantakse vastava telje positiivses suunas (kui arvutusskeemil on teljed määratud); · väärtuste märgid tuuakse epüüri pinnal või arvväärtuste ees; Priit Põdra, 2004 19 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL · epüüri võib viirutatada väärtuste pealekandmise sihis;
Allolev joonis)! Kui tingsaledus 0,2 või kui normaaljõu arvutusväärtus/Euleri kriitiline jõud, ei ole vaja teha nõtkekontrolli ja piisab ristlõikekontrollist 5.2 Dimensioneerige terasest valtsitud I-tala. Selgitage arvutust lihttala näitel. Esitage valemite kujul kõik vajalikud I ja II piirolukorra arvutused ja lisage omapoolsed selgitused ja kaalutlused ning näidake mille alusel teete lõppotsused. Näidake ka arvutuseks vajalikud lähteandmed arvutusskeemil. EVS-EN 1993-1-1:2006 Terasest valtsitud I-tala tuleb kontrollida: 1. Survele - Arvutuslik survejõud peab olema väiksem kui ristlõike arvutuslik normaaljõukandevõime ühtlasel survel. ( N Ed N c , Rd ). Ühtlaselt surutud ristlõike arvutuslik survekandevõime ( Af y N c , Rd = ) arvutuses tuleb M0 jälgida, et oleks kasutatud õiget ristlõikepinadla sõltub ristlõikeklassist.
p - 1 h 3 = ( - sin ) + 1 h + z ( 8.3) 1 on pinnase mahukaal ülalpool talda ja allpool talda. Teised tähised on selgitatud arvutusskeemil. Asetades peapingete avaldused 8.2 ja 8.3 tugevustingimusse 8.1 ja avaldades z saame p - 1h sin z= ( - ) - c cot - h 1 ( 8.4) sin
annaabi.ee 
