varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk α ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 5. Arvutada valitud läbimõõdu jaoks suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, joonestada ohtliku
varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 5. Arvutada valitud läbimõõdu jaoks suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, joonestada ohtliku ristlõike paindepinge ja väändepinge epüürid ning kontrollida võlli tugevust; 6
...." ................. 2013. a ......................................................... Theimo Lehtveer Juhendaja: "....." .................. 2013. a ......................................................... prof. Jüri Olt Tartu 2013 Töö eesmärk PMT ainetöö 2. osa ülesanded on järgmised: 1) valida põllundustehnika või erandjuhul bioenergeetikaalane tööseadis või mudel; 2) koostada valitud tööseadise või mudeli arvutusskeemid, märkides ära olulised parameetrid (tööelementide joonmõõtmed, asendid, siirded jms); 3) koostada arvutusalgoritm 4) esitada mudelite tehnoloogiliste parameetrite arvulised väärtused 5) kirjeldada tööseadise kinemaatikat 6) teha mudelarvutused 7) koostada aruanne. Sissejuhatus Valitud seadeldis on ehitatud Maaülikoolis mustikate puhastamiseks. Masin on kontsrueeritud kättesaadavatest juppidest ja sel puudub arvutuslik skeem, samuti eskiisprojekt ja kahjuks ei tööta ka
f1 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; f2 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; Rihmade 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada kaldenurk võlli ohtlik ristlõige; 4
töötavad pikkele, nimetatakse sõrestikskeemiks. Sirgetest varrastest valmistatud varrassüsteemi, mille vardad töötavad liitööseisundis, nimetatakse raamskeemiks. 3. varraskonstruktsiooni toesidemete arvu 4. liigendite arvu kahe liigendiga, kolme liigendiga ja liigenditeta raamskeem. 12. Varrastest koosneva arvutusskeemi vabadusastmete arv. Esitada valem w=m*k-r-t ja selgitada muutujate tähendust. A.Lahe valem 3.5, lk 83 Paljud arvutusskeemid koosnevad varrastest, mis on ühendatud sõlmpunktides sidemetega. k- varraste arv, t- toereaktsioonide arv, l- lihtliigendite arv , r- kontaktjõudude arv , w- vabadusastmete arv w=m*k - r - t w= 0 on arvutusskeemi staatikaga määratavuse vajalik tingimus, kuid mitte piisav tingimus. w> 0 arvutusskeemi elemendid võivad paigutuda ilma elementide deformatsioonideta w< 0 arvutusskeemis on liigsidemed ja arvutusskeem staatikaga määramatu. 13
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine).
Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 22 p y 4 2.6 2 2 p z 4 1.5 Mz = = = 1.3kNm ning M y = = = 0.75kNm ; 8 8 8 8 Katuse konstruktsioon Roovi arvutusskeemid py = 2.6kN/m I-profiiliga Katusekate roovid 30° A x
Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Suur enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuuduted happe.CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli 10. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse absoluutse niiskusena (H 2O g/m3) ja suhtelise niiskusena (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1) 2) Kondensaat??? auru või gaasi muutumine jahtumisel vedelikuks, nt kaste, härmatis. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A
4. C3H8 : 1) 369,8 K; 2) 42,5 atm; 3) 10 atm; 4) 0,523 m 3 5. C4H10 : 1) 425,1K; 2) 38 atm; 3) 2,3 atm; 4) 0,396 m 3 6. Cl2 : 1) 417,1 K; 2) 77 atm; 3) 5 atm; 4) 0,328 m3 7. SO2: 1) 430,8 K; 2) 79 atm; 3) 3,5 atm; 4) 0,361 m 3 8. O2 : 1) 154,5 K; 2) 50 atm; 3) puudub; 4) 0,738 m 3 9. N2 : 1) 126,2 K; 2) 34 atm; 3) puudub; 4) 0,843 m 3 11. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3. kui temperatuur ei muutu kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee(auru) mass grammides (g/m 3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Absoluutset niiskust saab leida valemiga:
3. Toiduainetehnoloogias kasutatakse CO2 paljude jookide gaseerimiseks. 4. Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuudutel happe. CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli. 10. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee(auru) mass grammides (g/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Absoluutset niiskust saab leida järgmise valemiga:
SO2 157,6 7884 344 535 O2 -118,6 5043 - 854 N2 -147 3399,9 - 691 11. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee (auru) mass grammides (g/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Absoluutset niiskust saab leida järgmise
Võrdlusarvutused näitavad, et summaarne survejõud Pa (surveepüüri pindala) on mõlemil juhul võrdlemisi lähedane (erinevus enamasti alla 10%). Seepärast kasutatakse sageli Coulomb' lahendust praktikas ka teistsuguste seina 113 liikumisvõimaluste korral kui ümber alumise serva. Tuleb aga arvestada, et jõu rakenduspunkt asub siis veidi kõrgemal seina alumisest servast. 10.5 Passiivsurve Arvutusskeemid passiivsurve määramiseks on sarnased aktiivsurve arvutusskeemidele. Coulomb' teooria puhul tuleb lihkejoon võtta horisontaalist nurga all 45° - /2. Valemi tuletuskäik on sarnane. Sarnane on ka valemite kuju. Erinevus on märkides ja +. 10.5.1 Passiivsurve vertikaalsele hõõrdevabale seinale horisontaalse maapinna puhul Passiivsurve arvutatakse valemiga
teks pikiarmatuuri mõju). Põikarmatuuri (rangid ja ülespöörded) olemasolul võetakse osa nihkepingest 0 vastu viimas- tega. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 84 Varrasanaloogial põhinevad meetodid Varrasanaloogia kasutamisel vaadeldakse elementi varrassüsteemina, mis koosneb piki- ja põikarmatuurist moodustunud tõmbevarrastest ja betoonis tekkivatest tinglikest survevarras- test. Mõningad lihtsamad arvutusskeemid on näidatud joonisel 6.3. Joonis 6.3(a): põikarmatuurita lihttala, mis on koormatud ühe koondatud jõuga. Joonis 6.3(b): sõrestikanaloogia vertikaalse põikarmatuuriga (rangidega) talale. Sõrestiku tõmbevööks on tala pikitõmbearmatuur, survevööks betooni survetsoon. Vertikaalse tõmma- tud varda ristlõikepinnana vaadeldakse lõigu a ulatuses paiknevate rangide summaarset rist- lõikepinda. Surutud diagonaalid moodustuvad ülemise ja alumise vöö vahelisest betoonist. Joonis 6
annaabi.ee 
