Kohalikest maavaradest ja kütustes leidub Bulgaarias ligniit ja pruunsütt. Elektrienergi toodetakse põhiliselt söekaevanduste lähedal või sadamates ja sadamalinnades asuvatest soojuselektrijaamadest. Rumeenia koostööga rajatakse Doonaule, Nikopoli ja Turnu Magarele hüdroelektrijaama piirkonda. Bulgaaria masinatööstused teevad põhiliselt laadimis-, tõstmis-, ja transpordiseadmeid. Peale selle ka toiduaine tööstuses kasutatavaid masinaid, elektrimootoreid ja arvutusseadmeid. Madalikest on haritud ligikaudu 70% maast põldudeks. Kuna mullad on suhteliselt kuivad siis neid peab niisutama, et nad oleksid kasutatavamad. Taime- ja loomakasvatus kogutoodang jaguneb enam-vähem pooleks (looma 49% ja taime 50 %). Sooja kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ja veelgi rohkem musta ploom. Bulgaaria on päris kõrgel tasemel veini valmistaja. Tehnilistest kultuuridest on eskohal päevalill,
1606. aastal avaldati Galileo raamat arvutusvahendi kohta. See ilmus itaalia keeles, et oleks kasu inseneridel ja sõjaväelastel. 1607. aasat alguses avaldas Baldessar Capra selle ladinakeelse plagiaadi ja andis mõista, et kõik teised, kes sellest instrumendist on kirjutanud, on selle temalt varastanud. Capra polnud ise kuni 1602. aastani matemaatikat isegi mitte õppinud. Alles sel aastal oli ta kokku saanud Saksamaalt tulnud õpetaja Simon Mayriga. Galileo oli neid arvutusseadmeid valmistanud ja müünud juba 1597. aastast alates. Talle oli selline süüdistus tõsine asi oli ta ju pühendanud Medicite printsile midagi, mis täielikult temale ei kuulunudki. Ta hankis kirjalikud tunnistused Sarpilt ja teistelt, kes olid varem olnud tema tegevusega seotud. Üks neist tõendas, et Capra oli laenanud Galileolt mõned aastad tagasi kasutamiseks nii instrumendi kui ka käsikirjalise juhendi, kuidas seda kasutada. Galileo tõi kohtuasja Capra
annaabi.ee 
