Andmete põhine sünkroniseerimine Sõltuvalt semantikast on andmevoo põhjal Arvutusmudelid (models of computation) Kommunikatsioonimehhanismid väljendavad defineeritud mitmeid erinevaid arvutusmudeleid: Annab tootele olemuse käsitlevad kaudselt ka sünkroniseerimist Kahni protsessivõrgud (Kahn Process Networks) Sama platvormi pealt erinevate toodete loomine keele täitmismudeli (execution model) loomiseks Jagatud mälu põhine sünkroniseerimine Andmevoo protsessivõrgud (Dataflow process
piirseisunditele eri arvutusolukordade ja koormusjuhtude jaoks; · tõestamises, et juhul, kui koormuste arvutussuurused, materjalide omadused ja konstruktsiooni geomeetrilised mõõtmed jäävad arvutus- mudelites etteantud piiridesse, piirseisundeid ei ületata. (2) Nõuete täitmise tõestamise põhimõtted ja rakendusreeglid on toodud EPN-ENV 1.1 9. peatükis. (3) Peatükkides 4...7 käsitletakse vastavalt koormusi, materjalide omadusi, geomeetrilisi mtmeid ja arvutusmudeleid. 4. KOORMUSED JA KESKKONNA MÕJUD 4.1. Määratlused ja phimtteline liigitus (1) Koormusteks (F) võivad olla: · otsesed koormused so. konstruktsioonile otseselt mõjuvad jõud; · kaudsed koormused so. sunddeformatsioonid - näiteks temperatuuri mõjud, tugede vajumised jms.. Kaudseid koormusi nimetatakse ka mõjuriteks. (2) Koormusi liigitatakse järgmiselt: (i) nende ajalise muutumise seisukohalt: · alalised koormused (G) - näiteks konstruktsioonide omakaal,
kandevõime tagamiseks (GEO); ehitise või aluse tasakaalu kaotus tõstva veerõhuvõi teiste vertikaalkoormuste tõttu (UPL); hüdraulilisest gradiendist põhjustatud hüdrauliline kerkimine, seesmine erosioon või voolukanalite teke pinnases (HYD). Vaata edasi loeng 3 27. piirseisundite kontrollimise meetodid ja üldnõuded Piirseisundite nõuete täitmist võib kontrollida: arvutuse abil kasutades arvutusmudeleid; konstruktiivsete võtete abil; mudelkatsete andmetel; vaatlusmeetodi abil. Neid projekteerimisviise võib kasutada kombineeritult ja hinnata projektlahendust võrreldava kogemuse abil. Kõigil neil juhtudel tuleb arvestada komplekselt tervet hulka erinevaid tegureid: ehitise sobivust antud ehitusgeoloogilistes tingimustes; keskkonna tingimusi; ehitisele mõjuvaid koormusi ja sundpaigutusi;
Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus. See võib olla muutlik isegi ühe ehituskoha piires. Seepärast on paratamatult igal konkreetsel juhul vajalikud uuringud pinnase ehituse ja omaduste määramiseks. Projekteerijal peab olema selge ettekujutus, milliseid omadusi on vaja määrata ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Rakenduslikud distsipliinid vundamentide, tunnelite, tammide, teede jne projekteerimine kasutavad pinnasemehaanika loodud arvutusmudeleid, lisades kogemusel tugineva varutegurite süsteemi ja konstruktiivsed võtted. Ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika ja eelnimetatud rakendusalad on väga tihedalt seotud, moodustades ühe komplekse süsteemi. Seda kompleksi on hakatud nimetama geotehnikaks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ehitusgeoloogia annab loodusega seotud alusinformatsiooni, pinnasemehaanika teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja vundamentide, allmaa-ehitiste, maanteede jne
täielikult konsolideeruda igakülgse rõhu all. Seejärel suletakse vee väljavoolu eelnimetatute leidub Eestis veel alluviaalseid pinnaseid. Need on millal peab kasutama enam pinnase tegelikke omadusi arvestavaid, kuid kraanid ning deviaatorpinge lisamine toimub suletud süsteemis. jõgedes settinud, tavaliselt sorteeritud liivad ja kruusad. Siia kuuluvad keerukamaid arvutusmudeleid. Deviaatorpinget suurendatakse proovi purunemiseni ja mõõdetakse poorivees peale tänapäevaste jõgede ka vanade jõgede mattunud ürgorgude 2.5.1 Vundamendi jäikuse mju pingete jaotusele ja tekkiv rõhk u. Korrates teimi teistsuguse igakülgse survega saame uued setted. Piiratud ulatuses leidub tuulesetteid liivast düünide näol. kontaktpinged Painduva vundamendi korral jälgib see kõigis
Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus. See võib olla muutlik isegi ühe ehituskoha piires. Seepärast on paratamatult igal konkreetsel juhul vajalikud uuringud pinnase ehituse ja omaduste määramiseks. Projekteerijal peab olema selge ettekujutus, milliseid omadusi on vaja määrata ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Rakenduslikud distsipliinid vundamentide, tunnelite, tammide, teede jne projekteerimine kasutavad pinnasemehaanika loodud arvutusmudeleid, lisades kogemusel tugineva varutegurite süsteemi ja konstruktiivsed võtted. Ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika ja eelnimetatud rakendusalad on väga tihedalt seotud, moodustades ühe komplekse süsteemi. Seda kompleksi on hakatud nimetama geotehnikaks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ehitusgeoloogia annab loodusega seotud alusinformatsiooni, pinnasemehaanika teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja vundamentide,
annaabi.ee 
