Arvutite ajalugu Abacus · Ladnakeelne sõna, tuletatud kreeka sõnast abax või abacon (tähendab tabel) · 300 aastat ekr Babüloonias John Napier · Arvutuspulgad, 1617 · Logaritmide arvutamiseks John Napier · leiutas lükati · Ehitati valmis Inglismaal 1632 Wilhelm Schickard · 1623, väitis olevat leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasina · Vähetuntud, leiutaja suri varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud
ARVUTITE PÕLVKONNAD NING TÄHTSAMAD MEHED · John Napier - arvutuspulgad, 1617,Logaritmide arvutamiseks · Wilhelm Schickard - 1623, väitis olevat,leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse · Charles Babbage-1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine)mill (andmete töötlemine) · Hermann Hollerith-1884 leiutas perfokaartide sorteerimise · Konrad Zuse · Leiutas releedegadigitaalarvuti 1941-1947
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on kuulus Prantsuse teadlane Blaise Pascal(1623-1662). Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1. BLAISE PASCALI ELULUGU Kümne aastaselt pani kirja ,,Trakdaadi helidest." Kaheteist aastaselt head geomeetrilised saavutused täiendas Eukleidese
geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Hariduse lõpp ja leiutamise · algus Kuna Blaise Pascali isa oli maksunõunik oli tal vaja abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina. · Pascal koolis ei käinudki, sai ainult koduõpet. Pascali arvutusmasin Füüsika · Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. · Sõnastas Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt. · Pascal arvutas esimesena välja atmosfääri ligikaudse massi. · SI-süsteemi rõhu- ja pingeühik on Blaise Pascali auks nimetatud paskaliks.
aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. 2. Kuidas kutsutakse esimest masinat, mille abil saab arvutada ? Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. 3. Mis aastal ja kelle poolt leiutati esimene liitmismasin ? Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. 4. Kes leiutas esimese mehhaanilise arvutusmasina? Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. 5. Mis aastal loodi firma IBM ? Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas.
generaliteedi intendandi kõrgele ametikohale. Äsja oli generaliteedis veriselt maha surutud vaeste ülestõus, Roueni tulud ja varad olid konfiskeeritud, linnale oli määratud lisaks veel miljoniliivrine kontributsioon. Blaise Pascalil oli olnud kavas kirjutada uurimus matemaatikast, kuid isa vajas abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina, millele kulutas viis aastat 1640&ndash1645. Aastal 1646 asus Pascal tegelema vaakumieksperimentidega ja pani järgnevate aastate tööga aluse hüdrostaatikale. Tühjust uurides sattus ta vastuollu keskaegse dogmaga looduse tühjusekartusest ja pahandas sellega jesuiidid jesuiite. Umbes samal ajal omandas Pascal jansenism jansenistlikud vaated. Arstide soovitusi järgides püüdis Pascal 1647. aasta paiku viletsa tervise huvides uurimistöödes
teised keemilised ühendid Mendelejevi tabeli teisest perioodist), ning kivi, mis tähistaks raskeid aatomeid ja molekule, nagu raua, mangaani ja räni ühendid. Aine kogunemine klompideks ja sealt edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste massidele koondub kõigepealt "kivi", siis "jää" ja lõpuks "gaas" - kui see viimane üldse koondub. Ja nüüd jääb vaid üle planeedisüsteemi tekkimine füüsika valemite ning arvutusmasina abiga "maha mängida". 6 Päikest ümbritsev tolmu-gaasirõngas peab pöörlema: vastasel juhul ta polekski rõngas, vaid Päikest ümbritsev gaasipilv. Kujuteldav protosüsteem näeks välja järgmine: Päike koos teda ümbritseva gaaskettaga. Järgneb kettas oleva aine kogunemine planeetideks; viimane toimub kahes etapis: 1)Gaasi-
Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistemate disainide loomisele.) 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti just Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes. 1822: Difference Engine, jäi pooleli (mehhaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtused) Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, disainimist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud disainidest, millega ta tegeles kuni oma surmani 1871. aastal. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab programmeerida kasutades löödud kaarte. Ta taipas, et programmid saab panna nendesse kaartidesse, nii et isik peab algselt ainult programmi looma ja siis panema kaardid masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi löödud
16-aastaselt kirjutas ta ,,Essee koonuslõikelistest tasapindadest", mis läks kohe matemaatika kullafondi ja tegi ta teadlaste hulgaks kuulsaks. 1639 aastal suundus Pascal koos perega elama Roueni linna, kuhu ta isa määrati intendan- diks. Isa uus töö nõudis pikki ja keerukaid arvutusi ja Blaise hakkas mõtlema kuidas saaks isa selles aidata. Ta üritas arvutamist automatiseerida ja 5 aastat kestnud töö tulemusena leiutas ta esimese mehhaanilise arvutusmasina aastal 1649, millele sai ta ka kuningalt ,,Privileegi aritmeetikamasinale", mis andis talle õiguse masinat toota ja müüa. Arvutusmasina leiutamine kurnas Blaise nõrka tervist veelgi, sel ajal tekkisid tal peavalud mis jäid teda elu lõpuni vaevama. Arvutusmasinaga algas küberneetikaepohh tehnika ajaloos. Selle masina tööprintsiip ei ole vananenud tänaseni ja seda kasutatakse ka praegustes aritmomeetrites. Selle leiutise tulemusena hakati Pascali kutsuma prantsuse Archimedeseks.
30. tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose.Oli tujukas ja mõistuslik inimene.Paljud ideed arendas välja kirjavahetuses, kuid ei viimistlenud neid avaldamiseks.Kirjavahetuses sadade inimestega. Säilinud on umbes 15 000 kirja.Oli oikumeenilise liikumise suur eelkäija.Noorusaastatel oli vaimustuses oma ilusast välimusest (vt pilte!) ja intelligentsest jutust.Suure osa oma elust töötas õukondades nõuandja, ajalookirjutaja ja raamatukoguhoidjanaEhitas arvutusmasina. Tema arendatud lahendused jõudsid hiljem arvutitehnoloogiasse.Kogu eluaja huvitus alkeemiast.Kogu elu oli kirglik entsüklopedistKõigi aegade suuremaid loogikuid.Tahtis välja arendada teaduslikku ideaalkeelt (universaalne, ühtne ja selge mõtlemise keel).Üks kuulsamaid teoseid on ,,onadoloogia" Põhimõisteks monaad. MONAAD on vaimne ühik. Nendest koosneb reaalsus/ Idividuaalselt eksisteeriv osake,substantsina jagamatu, ta ei koosne teistest substantsidest
Samal aastal sõitis ta diplomaadina Pariisi. Nelja-aasane viibimine Prantsusmaa pealinnas sai tema matemaatika- ja loodusteaduste alaste õpingute kulminatsiooniks. Ta tutvus Christiaan Huygensiga, kes õpetas talle kõrgema matemaatika aluseid ning kellega tal säilisid sõbralikud suhted Huygensi surmani. Londoni-reisil 1673 kohtus Leibniz Inglismaa juhtivate loodusteadlastega ja temast sai Kuningliku Seltsi liige. Pariisis viibimise ajal konstrueeris ta arvutusmasina, mida ta esitles 1675.aastal Teaduste Akadeemias, ning avastas oma diferentsiaal- ja integraalarvutuse alused. Aastla 1676 kutsuti ta õuenõunikuks ja raamatukoguhoidjaks Hannoverisse. Nendesse ametitesse jäi ta elu lõpuni. Tagasiteel Pariisist käis ta veel kord Londonis ning uuris Isaac Newtoni matemaatikaalaseid käsikirju. Hannoveris oli Leibniz muuhulgas Harzi kaevanduste tehniline nõustaja ning sai tellimuse kirjutada Welfide dünastia ajalugu
4 - Billy ei saanud oma tütre pulmaööl magada oma naisega rahulikult, väljas oli täiskuu, tundis nagu oleksid ta jalad elektrit täis, läks aega surnuks lööma, jalutas maja peal ringi, ootas taldrikut, mis ta kaasa viiks, vaatas tagurpidi filmi ja siis edaspidi - kui film oli vaadatud läks tagaaeda, et seal tralfamadoorlasi oodata, peagi saabusidki, Billy läks nende taldrikule, kus hakkas ta aju taas tööle - tralfamadoorlastel puudus kõnevõime, Billy suhtles nendega arvutusmasina ja eletrioreli abil, Billy uimastati, kui ta taas teadvusele tuli, oli tta tagasi vagunis, millega sõitis läbi Saksamaa - Billy hakkas magama jääma, kui tuli keegi ja ta sealt ära ajas, ütles et tema Billy kõrval ei maga, sest ta sipleb ja niuksub - hulkur ja Rondald Weary surid, süüdistas oma surmas Billyt, mida teadis igaüks, sest ta kuulutas seda enne suremist - valvurid käskisid kõigil võtta endale surnud vangide palitute kuhjast ühe palitu, kõik uued
Lullus püüdis oma töövilja tegelikkuses rakendada. Külastas kõiki Euroopa tähtsamaid linnu, viibis kolm korda Põhja-Ameeri-kas, käis frantsiskaani misjonärina Küprosel ja Armeenias.Tema kaasaegsetele jäi mõtlemisprotsessi algoritmise idee arusaamatuks. Lulluse kunsti ajalooline tähtsus seisneb selles, et see kjundas oluliselt suure mõtleja Gottfried Leibnizi (1646-1716) veendumusi, määrates tema metodoloogilised seisukohas ja loogika alused. Esimese töötava arvutusmasina ehitas Tübingeni ülikooli matemaatika ja astronoomia professor Wilhelm Schickard (1592-1635). Ühendanud selles teravmeelselt hammasratastest koosneva summaatori John Napieri arvutuspulkade komplektiga, suutis Schickard täielikult mehhaniseerida liitmise ja lahutamise. Ülejäänud tehted vaid osaliselt. Ka Blaise Pascali (1623-1662) arvutusmasin oli summeeriv. Kolm aastakümmet pärast Pascali leiutist ehitas Leibniz esimese aparaadi arvude korrutamiseks
poolt loodu. Jumal on loodus. Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. Mõistuse rõhutamine väljendub vabaduse käsitluses- mõistuse võit tunnete üle. Ta oli äärmuslik ratsionalist- rääkis puhtast mõistusest. Inglid ei ole mitte midagi muud kui inimese hallunisatsioonid. G.W.LEIBNIZ- seoses mitmekülgsusega nimetatakse ka Saka Aristoteleseks, kuna tegeles paljude asjadega. Puhkuseks nürimeelsuseni on vaid üks samm. Leiutas arvutusmasina, tegeles seadusandlusega, oli diplomaat Prantsuse õukonnas. Oli väljapaistev organisaator. Oli 1700 Preisi Teaduste Akateemia esimene president. Keskne termin- algeks on monaad, maailm koosneb monaadidest. Monaadi all mõistis looduse vaimseid algeid, mida on palju- pluralistlik käsitlus. Preformism- eelformeerumine- isiksus formuleerub mitte sünni momendist vaid eostamise momendist. Ka loode on isiksus. Rõhutab mõistst- on olemas mõistuse tõendid, need on
annaabi.ee 
