ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega kriipsuni. Mõõta kõikidel lahustel optilised tihedused spektrofotomeetril Specol kahel lainepikkusel 430 ja 550 nm. Saadud optiliste tiheduste põhjal leida Mn ja Cr kontsentratsioon lahuses nii arvutuslikult kui kalibreerimisgraafiku abil, võrrelda tulemusi omavahel. Teha järeldused. Tabel 1. Kolvi Aine 430 nm 550 nm (430) (550) konts konts nr. A T, % A T, % mg/ml M Mn 1 0.02 95 0.179 66.4 633 5665 0.005 3.16*10-5
arvutatud pH Kuna HCl ja NaOH puhul on α=1 võib nende pH arvutada vesinik ioonide kontsentratsiooni järgi. K NH 4 OH =K CH 3 COOH =1,75∗10−5 1. lisan vette 1 cm3 2M HCl, mille pH≈3,5 indikaatori järgi. 0,002 −log =1,4 Arvutuslikult: pH= -log[H+]= -log[HCl]= 0,05 2. lisan vette 1 cm3 2M CH3COOH, mille pH≈6 indikaatoriga määrates. −¿ CH 3 COO ¿ ¿ +¿ Arvutuslikult: H¿ , kuna tegu on nõrga elektrolüüdiga. Eelmisest võrrandist tuleb ¿ ¿ K CH COOH =¿ 3 lahendada ruutvõrrand, mida lahendades saan, et
5 4,75 5,25 1350 1221,42857 18,017383 324,626091 6 4,50 5,50 1483 1213,36364 9,95244796 99,0512205 1203,41119 1 2 3 Rx 3,54637211 1,3826857 28,1415922 l 10 Kaks takistit arvutuslikult 1216,5098 3,80638607 Esimene takisti 671,2 ± 3,6 Teine takisti 545,4 ± 1,4 Kaks takistit jadamisi 1203 ± 28 Kaks takistit arvutuslikult 1216,5 ± 3,8
................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,33 Markeritega mõõtmisel saadud signaali maksimaalne tõusukiirus erineb arvutuslikult leitud tõusukiirusest markeritega mõõtmise ebatäpsuse tõttu. Impulss-signaalide jälgimine 6 Nelinurksignaal sagedusega 10 Hz. Efektiivne diskreetimissagedus 1 GS/s. Signaali tõusuaeg on 1 = 56 Signaali langusaeg on 2 = 52 Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus on = 166,67
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 4 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 2704.2011 Tallinn 2011 Arvutused U = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31.4 mV/° Un = C * U0 = 331*C = 331* 31.4/1000 = 10,39 V Mõõdetud pöördenurk Mõõdetud pinge koormamata Uv (V) Mõõdetud pinge koormatult Uk (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Un = Ci Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uv / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk Un| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uv/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstandardmääramatus koormamata katsest 2 2 Uvi Uvi
U1 = 3,015 ± 0,035 V U2 = 3,000 ± 0,079 V Mõõtetäpsuse piires langevad mõlema voltmeetri näidud kokku. Nelinurk signaal (f = 5 kHz): V1 mõõdab signaali efektiivväärtust V2 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U1 = 3,644 V U2 = 4,010 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,644 * 1,1107 = 4,047 V Tulemus langeb enam-vähem mõõtmisel saadud U2 väärtusega kokku. Vahelduvpinge jälgimine Skeem: U1 U2 G V1 V2 Osts. Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U1 = 3,028 V U2 = 3,000 V U = U1 2 = 3,028 * 2 = 4,282 V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus: t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V
U1 = 3,001 ± 0,08 V U2 = 3,000 ± 0,03 V Nelinurksignaal (f = 2 kHz): V(U1) mõõdab signaali efektiivväärtust, V (U2) mõõdab signaali mooduli keskväärtust U1 = 3,426 V U2= 3,790 V Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Um 2 Ue kus U m = U e 2 , U kesk = , Ue = K*Ukesk, K = = = 1,1107 U kesk 2 2 Seega arvutuslikult U2 = 3,790 * 1,1107 = 4,209 V Tulemuse ja mõõdetud suuruse vahe on 0,419V, mis on vigadest suurem. 2. Vahelduvpinge jälgimine Skeem: U 1 U 2 G V 1 V 2 O Siinuseline signaal (f = 2 kHz): U = 3,001 V U = 3,001 2 = 4,24V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10
Cr-lahust (1 mg/ml) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada korralikult. 2. Mõõta kõikide valmistatud lahuste neelduvused ja läbilaskvused spektrofotomeetril UVmini-1240 lainepikkustel 430 ja 550 nm. 3. Mõõta uuritava lahuse (sisaldab Mn ja Cr) neelduvus ja läbilaskvus lainepikkustel 430 ja 550 nm. 4. Saadud neelduvuste põhjal leida Mn ja Cr kontsnetratsioon uuritavas lahuses nii arvutuslikult kui ka kalibratsioonigraafiku abil. Võrrelda saadud tulemusi. 5. Teha järeldused. Töö käigus on arvutamiseks vaja leida lahuste molaarsed kontsentratsioonid. Näide: KMnO4 standardlahust lisati 5,0 ml mõõtkolbi. Mn kontsentratsioon kolvis=(5,0 * 0,05 mg/ml) / 50 ml = 0,005 mg/ml Mn molaarne kontsentratsioon CM = (0,005 * 0,05 L) / (158,04 * 0,05 L) = 3,16 * 10-5 M M(KMnO4)=158,04 g/mol Tulemused ja arvutsed: l=0,5cm Tulemused kanda tabelisse:
2 V1 mõõdab signaali efektiivväärtust, V2 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U1 = 3,613 V U2 = 3,970 V 2 U m U m = 2 U e U kesk = U e = K U kesk Ue U m K= = = U kesk 2 2U m 2 2 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U 2 = U 1 K U 3,613 Seega arvutuslikult U 2 = 1 = = 4,010999.. 4,011V 2 2 2 2 Tulemus langeb enam-vähem mõõtmisel saadud U2 väärtusega kokku. 2. Vahelduvpinge jälgimine Skeem: Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U = 4,0 V Signaali periood T= 4 * 50 µs = 200 µs 1 1 Signaali sagedus f = = = 5kHz T 200 10 -3 Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku generaatori sagedusega. Nelinurk signaal (f = 5 kHz):
g1 = 2*(18,14 - 4,99) = 26,30 mm = 0,02630 m g2 = 2*(17,02 4,90) = 24,24 mm = 0,02424 m g3 = 2*(16,53 5,74) = 21,58 mm = 0,02158 m g4 = 2*(13,21 3,83) = 18,76 mm = 0,01876 m 4. Lainepikkused vabas ruumis leidsime valemi = c / f järgi. 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz 01 = 3*10^8 / 8*10^9 = 0,03750 m 02 = 3*10^8 / 10*10^9 = 0,03000 m 03 = 3*10^8 / 13*10^9 = 0,02308 m 04 = 3*10^8 / 16*10^9 = 0,01875 m 5. Leidsime arvutuslikult lainepikkused lainejuhis, kasutades valemit g1 = 0,03750 / SQRT(1 (0,03750 / 2* 0,023)^2) = 0,06475 m g2 = 0,03000 / SQRT(1 (0,03000 / 2* 0,023)^2) = 0,03957 m g3 = 0,02308 / SQRT(1 (0,02308 / 2* 0,023)^2) = 0,02668 m g4 = 0,01875 / SQRT(1 (0,01875 / 2* 0,023)^2) = 0,02053 m 6. 7. Kokkuvõte ja järeldused Dispersiooniks nimetatakse laine levimiskiiruse sõltuvust sagedusest. Selle korral
204 0.0005 0.1942 -0.0009 -0.3364 1.0909 2.1818 0.3364 11. 330 0.204 0.0029 0.0044 -0.0050 -0.0077 1.0909 2.1818 0.0077 Standardmääramatus u()= Standardmääramatus u(Uv)= Standardmääramtus u(Uk)= Koormamata anduri v = Uv C* = Uv Un Koormatud anduri k = Uk C* = Uk Un Liitstandardmääramatus koormamata katsest u(v)= Laiendmääramatus koormamata katsest katteteguriga k=2 U(v)=2u(v) k' koormamisel tekkiv viga arvutuslikult lähtudes R, Rk, väärtustest Nimikarakteristiku sirge Un()=C*, mille järgi C = 0,0286 Koormamata anduri viga koos laiendmääramatusega v±U(v) Koormamata anduri viga katseandmetest Koormamata anduri viga arvutuslikult
UA = ± (1,0 + 0,2 * (0,2 / UA 1)) * UA / 100 = = ± (1,0 + 0,2 * (0,2 / 0,1104 1)) * 0,1104 / 100 =± 0,001 V dZ 2 dZ 2 Z = ± * U + * I dU dI Z=2,61 k ± 0,79 k 4. Pinge ja voolusingnaalide jälgimine U = 3,33 ± 0,085 V I = 0,3064 ± 0,050 mA t = 240 µs T = 1020 µs I ja U faaside vahe: = -360 + 276,08 = -83,92° Arvutuslikult: = -360 * t / T = -360 * 240 / 1020 = -84,71° = ± (0,5 + f * 10-7) = ± (0,5 + 1,0*104 * 10-7) = ± 0,5° = -84,7 ± 0,5° Faaside vahe mõõdetuna fasomeetriga ja arvutuslikult langevad mõõtemääramatuse piirides kokku. P = U * I * cos = 2,99 * 1,1053 * cos(83,92°) = 0,350 mW r = |Z * cos| = |2,6 * cos(83,92°)| = 0,275k x = |Z * sin| = |2,6 * sin(83,92°)| = 2,585 k
Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. Õhu absoluutne niiskus A ( ( ( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1. Psühromeetrite täpsus: 1) Staatiline psühromeeter A=7,75 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 52%-39,1%=12,9% võrra. (12,9*100%)/52=24,8% 2)Aspiratsioonipsühromeeter A=3,53 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 28%-17,59%=10,41% võrra. (10,41*100%)/28=37,2% 2. Vastavus tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1. Temperatuuride normivahemik külmal aastajal on 20 ◦C kuni 26 ◦C. 2.2. Suhtelise õhuniiskuse normivahemik auditooriumis on 25%-60% 2.3. Süsihappegaasi sisalduse normivahemik on 500 ppm CO2. 3
11 330 0,204 0,073083 0,073093 0,024 0,026 0,073544 0,147089 u ( ) = 6 (U v ) u (U v ) = 3 (U k ) u (U ki ) = 3 Koormamata anduri v = Uv C* = Uv Un Koormatud anduri k = Uk C* = Uk Un u ( v ) = ( u (Uvi ) ) 2 + ( C u ( ) ) 2 U ( v) = 2 u ( v ) Koormamisel tekkiva vea leidmine arvutuslikult: R1 U R2 Rk V 3 R R1 () = 330 R1 (0) = 0 R1 (330) = 40000 R2 = R - R1 R2 Rk R2 k = R2 + R k R 2 Rk R12 k = R1 + R2 k = R1 + R2 + R k U U R + 330 Rk I 12 k = = = -330 U
u ( ) = 6 (U v ) u (U v ) = 3 (U k ) u (U ki ) = 3 Koormamata anduri v = Uv C* = Uv Un Koormatud anduri k = Uk C* = Uk Un u ( v ) = ( u (Uvi ) ) 2 + ( C u ( ) ) 2 U ( v) = 2 u ( v ) 4 Koormamisel tekkiva vea leidmine arvutuslikult: R1 U R2 Rk V R R1 () = 330 R1 (0) = 0 R1 (330) = 40000 R2 = R - R1 R2 Rk R2 k = R2 + R k R 2 Rk R12 k = R1 + R2 k = R1 + R2 + R k U U R + 330 Rk I 12 k = = = -330 U R12 k R R R (- 330 R - 108900 Rk + 2 R)
väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/ U=C* min = 0 max = 330 Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Uni| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uvi/ u() Standardmääramatus u()= u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest U(Uvi) Laiendmääramatus koormamata katsest katteteguriga k=2 U(Uvi) = 2 x u(Uvi)
väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/° U=C* min = 0° max = 330° Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Uni| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uvi/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest 2 2 U U
Rx1=t* Rx1=102,393 Takisti nr.5 Keskmine: 502,146 =0,95 t=2,6 Rx5=t* Rx2=89,683 Takistite ühenduse taksitus Rk=Rx1+Rx5 Rk= 925,808 Rk= Rk=136,116 Järeldus: Takisti nr.1 424 102 Takisti nr,5 502,1 89,7 Kaks takistit jadamisi 655,5 0 Takistite ühenduse taksitus arvutuslikult 926 136 Kui mööda potentsiomeetrit libisev kontakt on täpselt keskel, see tähedab, et potentsiomeetri skaala on näit 5 ühikut, sain jadamisi pannes takitstite takistuseks 655,5 oomi. Eraldi mõõtes sain nr.1 takistuseks 291,5 oomi ja takisti nr.5 takistuseks 364,2 oomi. Kui need kokku liita saan 655,7 oomi, mis on päris lähedal mõõtmis- tulemusele,kus takistused on ühendatud järjestikku. Määramatused on tingitud sellest, et seadmed ei ole absoluutselt täpsed ning
Töö eesmärk Tutvuda digitaalostsillograafi võimalustega Töövahendid Digitaalostsillograaf C9-8, generaator G3-12, kõlar, järjestikporditerminaliga personaalarvuti. Töö käik 1. Tutvun seadega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine f=996,02 Hz T= = ms = 9,80/2=4.90 V Uef = Um / 2 3.47 V = 625 kS/s = 0.56 V = 0,02 ms = 28000 V/s 2 * f *Um = 30650 V/s (arvutuslikult) 3. Impulss-signaalide jälgimine = 96.0ns = 98,0 ns 4.Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus: T= 46.80 ms Signaali võnkesagedus f = (1/T)= 21.37 Hz Kolm järjestikust maksimaalset amplituudi sumbuval signaalil: Umax1 = 1,03 V Umax2 = 0,73 V Umax3 = 0,41 V Sumbuvustegur : = = 1,41 x = 1,03 * 5. Signaalid RS232 liideses. COM1 väljundsignaal ostsillograafi sisendile. "l" signaali ASCII koodis 0011011
proovimassiga Kontrollmõõtmine vk 0,16 -86,05 Mass g Faas Proovimass 2 0 Balansseerimismass 4,4 91 Järeldus: Esmane mõõtmine tuvastas vibratsiooni 1,76mm/s faasis 113,78 kraadi nullpunktist. Peale proovimassiga mõõtmist, saime arvutuslikult balansseerimiseks vajaminema massi, mis oli 4,4 grammi faasis 91. Balansseerimine oli edukas, sest vibratsiooniamplituud vähenes 1,76mm/s pealt 0,16mm/s. Rihma analüüs: 1. frpm=1939 Hz frpr=1810Hz Tegelik ülekandesuhe= frpm/frpr=1,07 2. Rihmasagedus Rihmasagedus arvutatuna suuremal rattal:9,8Hz Rihmasagedus arvutatuna väiksemal rattal:9,5Hz Rootor Mootor H 0,33 H 10,6
Kuna süsinikdioksiid neelab soojuskiirgust, kutsub tema kiirelt kasvav kontsentratsioon esile kliimamuutusi. Maailma keskmine temperatuur on tõusnud eriti viimase kolme aastakümne vältel, s.t ajal, mil CO 2 tase on kerkinud kõige kiiremini. Maailma aastane keskmine temperatuur oli aastatel 1969-71 13,99 °C. 1996-98. aastaks oli see 14,43 °C. Kui CO 2 kontsentratsioon sellel sajandil võrreldes tööstusajastueelse perioodiga kahekordistub, nagu on arvutuslikult näidatud, tõuseb maailma keskmine temperatuur vähemalt ühe ja võib-olla isegi kuni nelja kraadi võrra. Samal ajal tõuseb meretase aastaks 2100 arvutuslikult 17 sentimeetri kuni ühe meetri võrra. Põhjaveevarude vähenemine - Üks varjatumaid muutusi, mis meie tulevikku hakkab mõjutama, on põhjaveevarude vähenemine. Rohkem kui pool miljardit inimest elab piirkondades, mis on põuased. 2025. aastaks võib see number kasvada 5-kordseks - 2,4 kuni 3,4 miljardini.
078 6.561 2 4.90 5.10 552.5 530.83 2.51 6.28 3 4.80 5.20 573 528.92 0.60 0.36 I 4 5.10 4.90 518 539.14 10.82 116.99 10 5 5.20 4.80 490 530.83 2.51 6.28 6 4.50 5.50 623 509.73 18.60 345.94 Kaks takistit arvutuslikult 528.33 314.72 16.71 jrk nr l1 l2 R Rx |Rx-R-x| (Rx-Rx)2 1 5.00 5.00 772.5 772.50 5.91 34.95 1 takisti 528,33 ± 10,41 2 5.05 4.95 757.5 772.80 5.61 31
C= 6E-007 F -> 0,59 μF ω1= 5607 Hz L= 0.045 H -> 45 mH ω2= 6718 Hz ∆ω= ω2 - ω1 = 1111 Hz 5.523448 Q= ωr/∆ω = 5.5 Arvutuslikult ωr= 1/sqrt(L*C) Pinge sõltuvus ringsagedusest ωr= 6137 Hz 6.00 ωL= 1/sqrt((L*C)-(R^2*C^2)/2) ωL= 6188 Hz 5.00 ωC= sqrt(1/(L*C)-R^2/(2*L^2) 4.00 Pinge kondensaatoril ωC= 6087 Hz 3
Mõõtepiirkond U = 20,00 V Diskreetimisintervall t = 0,01 s Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 10,04 ms Signaali sagedus f = 1 / T = 1 / 0,01004 = 99,6 Hz Signaali minimaalne väärtus Umin = -5,60 V Signaali maksimaalne väärtus Umax = 5,92 V Signaali amplituud Um = (Umax - Umin ) / 2 = ( 5,92 + 5,60 ) / 2 = 5,76 V Signaali efektiivväärtus Uef = Um / 2 = 4,0729... 4,07 V Maksimaalne langemise kiirus v = 1,32 / 0,407 * 10-3 = 3243,2... 3243 V/s Arvutuslikult suurim langemise kiirus v = Um * = Um * 2f = 3604,6... 3605 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali periood T = 10,07 ms Signaali amplituud Um = 11,44 V Impulsi pikkus t = 4,95 ms Kõlari resonantssageduse määramine Signaali võnkeperiood T = 36,75 ms Signaali võnkesagedus f = (1/T)= 27,21 Hz a (t ) A0 Sumbuvustegur = = ln / T = ln * f = 34,37 1/s T a (t + T ) A1
nende koordinaadid, vastavalt ( x1 , y1 ) ja ( x 2 , y 2 ) . y1 y1 x1 x2 Tõus arvutatakse valemist y - y2 k= 1 . x1 - x 2 Tõusu määramatuse k arvutamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, tuntuim nendest on nn. vähimruutude meetod, mida kirjeldatakse metoodilises juhendis lk. 26. Praegu kasutame ühte arvutuslikult lihtsamat meetodit nn. keskmise tõusu meetodit. Selleks poolitatakse lähendussirge esmalt ristipidi, nii et mõlemale poole eraldusjoont jääks ühepalju katsepunkte. Järgnevalt ühendatakse ühel ja teisel pool eraldusjoont olevad katsepunktid paarikaupa, esimene punkt vasakul pool esimese punktiga paremal, teine punkt vasakul teise punktiga paremal jne. Saame hulga abisirgeid nagu järgneval joonisel. Järgmise sammuna arvutatakse kõigi abisirgete tõusud { k1 , k 2 ,..
-6 0 6 12 18 24 -2 -1 -1 nurk Leiame arvutuslikult, milline on teoreetiline nurk väljatugevuse esimese miinimumi ja teise maksimumi jaoks. Sünfaassete allikate korral on miinimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga: min arcsin (n - 0,5) ja maksimumide nurgad valemiga: min arcsin n d d Kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtan d=12cm ja =0,042m, n=1
U 2=± 0,60,1 -1 %= ±1,15 %= ±0,0346V 3,010 U1 = 3,000 ± 0,079 V U2 = 3,010 ± 0,035 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 1000Hz, U=3V V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust U1 =3.950 V U2 =3.568 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,568* 1,1107 = 3,96V. Ostsillograafiga mõõtmine, siinuspinge Signaali ulatus Vpp= 4,3 * 0,2 = 0,86V Signaali periood: T = 4,8 * 0,2 = 0,96 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0,96*10-3 =1000 Hz (sagedus on sama) koormusega U = 2,95 V I = 2,554 mA Pingelang ampermeetril UA = 26.1 mV U 2,95 Z= = =1,15 k I 2,554 20 U =±1,50,2 -1 %= ±2,65 %= ±0,078V 2,95 20
Teisena väljus kolonnist müoglobiin , mille osakesed difundeerusid geeli pooridesse osaliselt. Müoglobiini kontsentratsioon uuritavas lahuses oli kõige suurem. Viimasena väljus kolonnist DNP-aspartaat , sest tema osakesed difundeerusid täielikult geeli pooridesse, mistõttu tema osakesed liikusid kolonnis kõige aeglasemalt. DNP-aspartaat on nendest kolmest ainest kõige suurema molekulmassiga. Arvutuslikult tuli kolonnist viimasena väljunud komponendi kõrgeima kontsentratsioonida fraktsiooni eluaadi maht , mis on veidi suurem, kui katseliselt saadud tulemus. Tulemuste erinevus arvutusliku ja katselise vahel võis tulla kas arvutustel tehtud ümardustest või kogenematusest antud katse meetodi läbiviimisel. Liikuvustegur : Järeldused: Antud laboratoorse töö käigus lahutasin kolmekomponentse uuritava lahuse geelkromatograafia meetodit kasutades
1 1 Signaali sagedus on seega f = = = 98,23Hz T 10,18 10 -3 s Pinge: Umin = 1,52 Umax = 1,60 U min + U max U amp = = 1,56V 2 Max(dU/dt): 1) suhtelist mõõtmist kasutades: dU U 0,26V V = = -3 = 928,57 dt t 0,28 10 s s 2) arvutuslikult dU V = 2 f U amp = 962,83 dt s Näen, et otseselt (kahe markeriga) mõõtmise teel saadud maksimaalne pinge kasvamise kiirus (928,57 V/s) on ligilähedane arvutuslikul teel saadud maksimaalsele pinge kasvamise kiirusele (962,83 V/s). Impulss signaalide jälgimine Impulsside amplituud: Umin = 1,48 V Umax = 1,60 V U min + U max U amp = = 1,54V 2
K=Ue/Uk=Ue*/Um*2= Um*/Um*2*2= / (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,412=3,79V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. 2. Vahelduvpinge jälgimine U amplituud 4,5V Voltmeeter näitab aga 3,22V, sest voltmeeter näitab efektiivväärtust. Voltmeetri näit=Uamplituud/2 Voltmeetri näit arvutuslikult antud juhul oleks=4,5/2=3,18V, mis on üsna sarnane tegeliku näiduga. Periood: T=0,66 ms=0,00066s. Sagedus: f=1/T=1515Hz G=1500Hz Nelinurksignaal: Upp=7 V 3. Voolusignaali mõõtmine U=3,18V Ua=0,188V I=1,889mA Pingelang z-tl Uz=U-Ua Uz = 3,18-0,188=2,992V Z=Uz/I =2,8992/0,001889=1534,78 U=±[0,6+0,1(Ux/Uk-1]) U=±[0,6+0,1(20/3,18-1])=1,13% Ua=±[0,6+0,1(200/188-1])=0,61% U 3,18 0,04V U a 0,188 0,001V I=±[1+0,1(Ix/Ik-1])
U1 ± U1= (2,99 ± 0,08) V U2 ± U2= (3,003 ± 0,035) V Tulemused on omavahel kooskõlas. 1.4 Nelinurksignaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=3,55 V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,210 V (efektiivväärtus Ue) Um = Ue* 2 Ukesk = Um * 2 / S Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um /) / (Um * 2 / S) = (3,55/ )/(3,55*2/S) = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U1 = U2 * K Järelikult arvutuslikult U1=3,210 * 1,1107 = 3,57 V, mis on ligikaudselt võrdne voltmeeter B7- 37 näiduga. 2.2 Mõõda ostsillograafiga signaali väärtus. Signaali ulatus Upp=4 jaotust, tundlikkusega 2 V/jaotus => Upp=8 V Uo=4V 2.3 Mõõda ostsillograafiga signaali periood T. T = 5 jaotust, tundlikkusega 0,1 ms/jaotus => T=0,5 ms f=1/(0,5*10-3)= 2000 Hz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku generaatori väljundsagedusega. U= 3,003 * = 4,25 V U ja Uo on sarnase väärtusega. 3
pinge miinimumi asukohtadega x1 ja x2 ning nende abil arvutada lainepikkus lainejuhis q: q = 2(x2-x1) 1. f01 = 8 GHz: X1= 11,83mm X2= 31,07mm = 2(x2-x1)= 0,03848m 2. f01 = 10 GHz: X1= 13,01mm X2= 28,21mm = 2(x2-x1)= 0,0304m 3. f01 = 13 GHz: X1= 13,5mm X2= 25,13mm = 2(x2-x1)= 0,02326m 4. f01 = 16 GHz: X1= 14,58mm X2= 23,01mm = 2(x2-x1)= 0,01686m d) Leida arvutuslikult lainepikkused punktis 4a kasutatud 01, 02, 03, 04 väärtuste korral: 0 x qx = 2 1 - 0x 2a Esitame tulemused tabelis ja xy graafikul kus x-teljel on mõõtepunktide sagedus (GHz) ja y-teljel: a) lainepikkus vabas ruumis 0x 0x = C/ f0x C = 300 000km/s = 300 000 000m/s 9 f01 = 8Ghz = 8*10 Hz 01 = 300 000 000/8000 000 000 = 0,0375m
02.05 Õpperühm: Kaitstud: Õppejõud: M. Treumann Hinne: Mangaani ja kroomi fotokolorimeetriline määramine koosesinemisel lahuses Töö põhimõte: Antud töös mõõdame Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse optilised tihedused kahel lainepikkusel ning leiame mangaani ja kroomi sisalduse uuritavas lahuses kahel viisil kalibreerimisgraafiku abil ning arvutuslikult. Kalibreerimisgraafikul on x-teljel standardlahuste kontsentratsioonid ning y-teljel optilised tihedused. Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada standardlahused 0,05mg Mn 1ml-s (9,1ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtekolbi). Sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml KMnO4 lahust 50 ml mõõtekolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni, segada. Kroomi lahust (1 mg/ml) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõtekolbidesse. Täita
Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures. Mõõtetäpsust võib mõjutada ka suhteliselt nõrga soojuskiirguse olemasolu, sest termomeetrid ei ole väliste soojuskiirguse allikate eest kaitstud. Psühromeetri termomeetrite näitude alusel võib leida õhu suhtelise niiskuse kas arvutuslikult, psühromeetriliste tabelite või nomogrammi abil. Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit : , (1) kus Pm küllastunud veeauru rõhk märja termomeetri näidu temperatuuril tm [1 mm Hg] (vana juhendi tabelist 1-4); tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C];
R2 = ± (1,5 + 0,2 * (20/3.009 - 1)) * 3,009/100= ± 0,079117 V U1=3,00 V ± 0,08 V U2=3,009 V ± 0,035 V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatuse piires. Nelinurksignaal U1=3,41 V (efektiivväärtus Um) U2=3,77 V (signaali mooduli keskväärtus Ue) Um = Ue* 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,41/ 1,1107 = 3,787 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Vahelduvpinge jälgimine G V V Siinuseline signaal f = 2000 Hz U1 = 3,0 V U2 = 3,009 V U = U1 2 = 3,0 * 2 = 4,243 V Signaali periood: T = 5 * 0,1 = 0,5 ms Signaali sagedus: fo = 1/T = 1/0,5*10-3 =2000 Hz
16 300 11,819 11,397 8,55 0,5 3,269 114,702 2,847 17 330 13,018 12,971 9,41 0,5 3,608 126,596 3,561 18 335 13,038 12,990 9,55 0,5 3,488 122,386 3,440 19 355 0,000 0,000 0,00 0,5 0,00 0,000 0,000 1. Katse number 2. Mõõdetud pöördenurk 3. Mõõdetud pinge koormamata 4. Mõõdetud pinge koormatult 5. Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Ui = C * I 6. Pöördenurga lugemise täpsus 7. Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Ui| 8. Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,0285| 9. Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Ui| Ui = Ui U(i) = Ui C * i Ui = U(i + i) Ui = Ui U(i) = Ui ± Ui C(i ± i) = Ui Ci ± Ui ± CI 4.000 3.500 3.000 2.500 2.000 1.500 1.000 0.500 0.000 0 100 200 300 400 140 120 100 80 60
Um*/Um*2*2= /(2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,412=3,79V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f=2kHz Amplituud 4V Voltmeeter näitab aga 3V, sest voltmeeter näitab efektiivväärtust. Voltmeetri näit=Amplituud/2 Voltmeetri näit arvutuslikult antud juhul oleks=4/2=2,83V, mis on üsna sarnane tegeliku näiduga. Periood: T=0,5 ms=0,0005s. Sagedus: f=1/T=2000Hz Nelinurksignaal: Upp=3,3 V 3. Voolusignaali mõõtmine I=1,3214 mA U=2,96V Ua=132,4 mV= 0,1324V Pingelang z-tl Uz=U-Ua Uz = 2,96- 0,1324= 2,8276 V Z=Uz/I=U-Ua /I=2,8276/0,0013214=2139,852 U=±[0,6+0,1(Ux/Uk-1])*Uk/100 kus Ux =20V U jaoks ja Ux =200mV Ua jaoks. U=±[0,6+0,1(20/2,96-1])*2,96/100=0,0348V Ua=±[0,6+0,1(200/132,4-1])*132,4*10-3/100=0,862mV
0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 Nurk U 4 3 2 1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 Nurk Koormatud vea sõltuvus nurgast arvutuslikult 0,1 0 0 30 60 90 120 150 180 210 240 270 300 330 360 -0,1 Viga Uk' -0,2 DUk' -0,3 -0,4 -0,5 -0,6 Nurk
n y i yi 2 . (8) U A ( y A ) t n 2, i 1 n n 2 Täpsemaks, aga samal ajal arvutuslikult töömahukamaks meetodiks lähendusjoone leidmisel on nn vähimruutude meetod. Selle meetodiga leitakse lähendusjoon, millest katsepunktide kõrvalekallete ruutude summa oleks minimaalne. Eeldame mõõdetud suuruste xi ja yi vahelist lineaarset sõltuvust y i A xi B . (9) Sirge tõus A ja vabaliige B leitakse valemitega: n
Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures. Mõõtetäpsust võib mõjutada ka suhteliselt nõrga soojuskiirguse olemasolu, sest termomeetrid ei ole väliste soojuskiirguse allikate eest kaitstud. Psühromeetri termomeetrite näitude alusel võib leida õhu suhtelise niiskuse kas arvutuslikult, psühromeetriliste tabelite või nomogrammi abil. Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit : H A = Pm - (t k - t m ) mm Hg 755 , (1) kus Pm küllastunud veeauru rõhk märja termomeetri näidu temperatuuril tm [1 mm Hg] (vana juhendi tabelist 1-4);
LISAKS ANDMEMÄRKIDELE ON KOODIS ERINEVAD LÄHTE- JA LÕPUMÄRGID NING ALG- JA LÕPPMARGINAALID. KOODI NIMETUS TULENEB SELLE EHITUSEST. KÕIK ANDMEMÄRGID ON JAOTATUD PAARIDESSE. IGA PAARI ESIMENE MÄRK ON ESITATUD MUSTADE TRIIPUDENA JA TEINE MUSTADE VAHELE JÄÄVATE VALGETE TRIIPUDENA. SEEGA PEAB I2/5 KOODIS SISALDUMA ALATI PAARISARV ANDMEMÄRKE • MAKSIMAALSELT MAHUB PIKKUSÜHIKULE (TOLL) KOOD, MILLES ON LISAKS LÄHTE- JA LÕPUMÄRGILE ARVUTUSLIKULT 17.8 ANDMEMÄRKI. INTERLEAVED 2 OF 5 ON VÖÖTKOODI TÜÜPIDEST KÕIGE SUUREMA INFOTIHEDUSEGA. • KOODI PIKKUS ON VABA, KUID ÜHE RAKENDUSE PIIRIDES PEAB MÄRKIDE ARV OLEMA PÜSIV, ET VÄLTIDA VIGU LUGEMISEL • KOODIS ON PAARISARV ANDMEMÄRKE. VAJADUSEL LISATAKSE ETTE 0 • KOOD ON ISEKONTROLLIV. VEAD KOODI LUGEMISEL AVASTAB AUTOMAATSELT LUGEMISSEADE. KOODIL ON ERINEVAD LÄHTE- JA LÕPUMÄRGID
U 2 U1 = 3,00 0,039 V U2 = 3,016 0,095 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 2 kHz, amplituud Um võrdne, keskväärtus: 0 V1 mõõdab signaali efektiivväärtust V2 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U1 = 4,13 V U2 = 3,753 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 4,13* 1,1107 = 4,59 V Vahelduvpinge jälgimine Skeem: Siinuseline signaal f = 2 kHz Signaali pinge: U = 4,1 V Voltmeetri näit: 2,92 Et kontrollida, kas saadud pinge väärtus on sama mis voltmeetrilt saadud U 2, tuleb U22 = 2,92 * 2 = 4,13V. Signaali periood: T = 5 * 0,1 = 0,5 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0,5*10-3 =2000 Hz Nelinurksignaal Signaali ulatus tipust-tippu: Upp = 4 * 2 = 8 V Voolusignaali mõõtmine Skeem: Siinuseline signaal f = 2 kHz
1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad - keskmine efektiivrõhk - mootori efektiivvõimsus - mootori efektiivkasutegur 3. Kütusekulu - kütuse tunnikulu - kütuse indikaatorerikulu - kütuse efektiiverikulu. Saadud tulemuste puhul teha järeldused kuidas muutuvad: a) kütusekulu b) mootori pöörded c) heitgaaside temperatuur d) mootori termiline koormus. Energeetiliste näitajate võrdlemiseks leiame arvutuslikult keskmised indikaatorrõhud (pi) võrreldavate kütuste kasutamisel. Lahendus: Arvutusliku keskmise indikaatorrõhu võime leida kütteväärtust (Qa), mootori indikaatorkasutegurit (i) ja kütuse tsüklilise kogust (gts) siduva tuletatud valemi järgi: Q pi = 0,001 V gtsi [MPa], a s 1. Arvutame silindri töömahu Vs; D 2 3,14 × 0,9 2 Vs = S= 1,8 = 1,14 [m3]
teiste brausetitega. Java Script- Virtuaalne masin, mida Chrome; V8; mootori funktsioon on nagu dünaamiline kood. Põlvkonna peidetud klassi üleminekud ja täpne prügikoristus. Google tehtud katsed 2008.aasta septembris näitas, et V8 oli umbes kaks korda kiirem kui Firefox 3.0. Mitmed veebilehedtede läbi kontrooli näitatud katsed, kasutades SunSpider ja JavaScriptBenchmark-i tööriistad. Samuti Google-i enda komplekti arvutuslikult intensiivsed kriteeriumid, mille lahendamisel on nad üksmeelselt teatanud et Chrome lööb läbi kiiremini kui teised konkurendid, sealhulgas Safari(Windows); FireFox 3.0; Internet Explorer 7; Opera ja Internet Explorer 8. 4.1 Turvalisus Käies mitmetel erinevatel interneti saitidel sattud sa ikka mingil hetkel ohtlikule saidile, mis võib sinu arvutit kahjustada. Kasutades Google Chromi ja kui sattud ohtlikule alale, siis sind kohe hoiatatakse teatega
Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures. Mõõtetäpsust võib mõjutada ka suhteliselt nõrga soojuskiirguse olemasolu, sest termomeetrid ei ole väliste soojuskiirguse allikate eest kaitstud. Psühromeetri termomeetrite näitude alusel võib leida õhu suhtelise niiskuse kas arvutuslikult, psühromeetriliste tabelite või nomogrammi abil. Arvutuslikult saab leida õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] kasutades valemit : H A Pm (t k t m ) mm Hg , (1) 755 kus Pm küllastunud veeauru rõhk märja termomeetri näidu temperatuuril tm [1 mm Hg] (vana juhendi tabelist 1-4);
x12 = 6,5 mm x21 = 6 mm x22 = 12,25 mm Koondtabel: Pilu laius (mm) D1 = 0,135 D2 = 0,23 D3 = 0,115 Pilu kaugus (m) L1 = 0,5 L2 =1,0 L1 =1,0 L2 =1,3 L1 =0,6 L2 =1,2 arvutuslik (mm) 2,3 4,7 4,7 9,3 2,7 5,5 3,6 7,1 3,3 6,6 6,6 14,2 mõõdetud (mm) 2,25 4 4 8 2,5 4,75 3,25 6,25 3,5 6,5 6 12,25 Mõõteskeem: Kokkuvõtteks: Mõõtmiste tulemused langevad arvutuslikult leitud välja tugevuse väärtustega suuremas osas üsna täpselt kokku. Ebatäpsused tulenevad mõõtevahenditest. Samuti oli ruumis liiga valge mis tegi ebatäpsemaks miinimumide täpse piiri leidmise.
TÜVE MAHU MÄÄRAMINE Tüvemoodustaja, koondekoefitsient, vormiarv, vormikõrgus Puutüve moodustaja • … on puutüve kuju pikisuunas kujutav joon graafikul Puutüve moodustaja • Kui kujutada tüvemoodustajat pöörlema ümber oma telje, tekib pöördkeha, mille ruumala on vastavuses puutüve ruumalaga Puutüve moodustaja • Mis kasu saab tüvemoodustaja teadmisest? Puutüve moodustaja • Selle abil saab arvutuslikult leida puutüvest saadavate erinevate puidusortide maksimaalseid mahtusid. Piiriks on puidusortide minimaalsed ladvadiameetrid. Puutüve moodustaja • Kui täpselt saab puutüvemoodustajat ennustada ainult puu rinnasdiameetri ja kõrguse järgi? Puutüve moodustaja • Seega on puutüve moodustaja valemid siiski vaid üldistatud keskmised. • Iga puu võimalikult tegeliku tüvemoodustaja saab teada seda üle mõõtes
ning valida õige suurusega leek. Katses nr. 1 kasutati väiksemat leeki, katse nr 2 suurendati leeki. Katses nr 1 reguleeriti gaasileek nii suureks, et CO sisaldus gaasis vastas 64 ppm-ile. Teises katses suurendati gaasileeki üleliia palju (CO sisaldus oli rohkem kui 5000 ppm-i) ning tuli oodata seadme puhastumist. Seejärel tehti katse uuesti, kui CO sisaldus oli 741 ppm-i. Selle katse korral kasutati HOLD nuppu, et lugeda välja O2 sisaldus. CO2 sisaldus tuli määrata arvutuslikult (eeldusel, et CO2 sisaldus on 0.03%), sest selle katse korral seade seda ei kuvanud. 5 4 KATSEANDMETE TÖÖTLUS Matemaatilised avaldised ja valemid Valemi 1 abil leitakse liigõhu tegur α. 21 O2 21 79 100 O2 CO2
aastakümneid tehisintellektimaailmas kasutatud planeerimise tehnikaid ning algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele. Seega võib väita, et programmeerimise tehnoloogiad arenevad intelligentsete moodulite kasutamise suunas ning aastakümnete pärast kujutab tavaprogrammeerimine vaid eesmärkide püstitamist, mis iseenesest ei pruugigi väga lihtne olla. Nende täitmine seevastu toimub arukate agentide poolt, mis ise otsivad optimaalse, olgu see siis majanduslikult või arvutuslikult, lahenduse püstitatud probleemile, kaasates samas teisigi agente arvutusoperatsioonide teostamiseks. Tihtipeale leidub eesmärke, mille lahendamiseks ei piisa vaid ühest agendist - tuleb kaasata mitmeid teisigi. Selleks aga tuleb pidada läbirääkimisi agentide vahel, sest agendid on proaktiivsed, neil on isiklikud vajadused ning niisama pole ükski neist tahteline teisi abistama. Läbirääkimiste käigus peaks positiivsel juhul jõutama olukorrani, kus kõik agendid on rahul.
20 48 6,93 18 4,24 0 0,00 22 32 5,66 12 3,46 12 3,46 24 12 3,46 9 3,00 8 2,83 8. Lülitasime kõik seadmed välja. 9.Graafikud 3 4 Arvutuslik ülesanne: 1.Leidsin arvutuslikult, milline on teoreetiline nurk väljatugevuse esimese miinimumi ja teise maksimumi jaoks ja võrdlesin seda katsete käigus saadud tulemusega. Võre kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtsin d = 12 cm. Eeldasin, et kiirgurid on sünfaassed ja signaal on võrdse amplituudiga. Kui allikad on sünfaassed, siis miinimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga min arcsin ( n - 0,5)
annaabi.ee 
