Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega.
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega.
elektrikoormused. Koormuste määramisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui ka lisanduvate võimsustega ja nende üheaegsusteguritega. Elektriliste koormuste määramiseks saab kasutada kas teada olevaid üheaegustegureid, või koostada projekteeritava objekti ööpäevased ja aastased koormusdiagrammid. Koormusgraafikute koostamise meetod on kasutatav kui on olemas objekti ööpäevased ja aastased tehnoloogilised kaardid. Arvutuslikuks koormuseks võetakse poole tunni maksimaalne koormuse väärtus. Kui esineb lühiajalisi koormusi kestusega alla poole tunni, siis vastav ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga: P12t1 P22t 2 ... Pn2t n Pekv , (1) t1 t 2 ... t n kus P1, P2,..., Pn - suurimad koormused; t1, t2 ,..
Katseseade ja tööpõhimõtte kirjeldus 1- radiaator 2- ümberlüliti 3- külmliideste termostaat 4- elavhõbetermomeeter 5- millivoltmeeter 6- kondensaadi nõu 7- kondensaadikraan klaastoru otsas 8- manomeeter 9- termopaarid 10- auruventiil Soojusvahetus auruga köetava keskkütteradiaatori ja ruumi õhu vahel on komplitseeritud protsess, mille määravad samaaegselt soojusjuhtivuse, konvektiivse ja kiirgussoojusülekande tingimused. Soojusläbikandeprotsessi arvutuslikuks iseloomustajaks on soojusülekandetegur k : 1 k= 1 1 W/(m2K), + + 1 2 kus 1 - soojusülekandetegur aurult radiaatori sisepinnale W/(m2K); - radiaatori seina paksus m; - radiaatori seinamaterjali soojusjuhtivustegur W/(mK); 2 - soojusülekandetegur radiaatori väispinnalt õhule W/(m2K).
materjali mahust (kopamaht) nõnda, et dumper saaks täislasti peale laadimismasina täisarvulise tsüklite arvuga. Valime laaduri L180, mille kopamaht I klassi kaevandatavusega materjali korral on Vk = 4,4 m3 ja ja tema töötsükli aeg: tts = 0,58 min. Arvutame laaduri tsüklite arvu dumperi laadimiseks: n = Vmax / Vk = 17,8 / 4,2 = 4,2 Arvutuslikuks tsüklite arvuks võtame na = 4 6. Määrame aastase tööaja limiidi: olgu tööpäeva kestus 8 tundi ja sõltuvalt kohalikest klimaatilistest ja poliitilis-usulistest tõekspidamistest olgu aastas 200 tööpäeva, mis annab tööaja limiidiks aastas: Ta = 8 x 200 = 1600 töötundi aastas Planeeritud seisakute aeg laaduri ühe töötsükli jooksul olgu tp = 0,25 min
Ületusradade kavandamisel tuleb sõiduteeületajale ja ületusrajale läheneva sõiduki juhile tagada nõutav nähtavus 14 m või laiema sõidutee ületamiseks tuleb ette näha ohutussaar, mille vähimaks laiuseks on 2,0 m, neljarajalise tee ületus on ainult erandina mõeldav kavandada ilma kaitsva liiklussaareta. Soovitav on rajada jalakäijate ohutussaari, kui vähegi võimalik on, ka kaherajalistele tänavatele 29. Millised sõidukid võiks olla arvutuslikuks ? - kaheteljeline veoauto - kolmeteljeline veoauto - buss - liigendbuss - autorong 30. Ringristmikud. Suure läbilaskvuse ja liikumiskiiruse vähedamise tõttu võivad ringristmikud osutada sobivateks kõiki liiki tänavatel v.a. kiirteedel Ringristmiku jaotusringi läbimõõt seondub tavaliselt tänava klassiga (mida madalam klass, seda väiksem saar). Magistraaltänavatele kavandatavatele ringristmike jaotusringi läbimõõt võiks jääda
fraktsiooni väljumiseni Vx = 41,5 ml 3. Eluaadi maht kuni DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmax = 77,5 ml Arvutan liikuvusteguri Rf väärtuse segus sisaldunud valgu jaoks, kusjuures pean silmas, et valemis kasutan arvututatud Vxmax väärtust: Kokkuvõte Nagu katse tulemusel selgus, siis arvutuslik ja eksperimentaalne V xmax erinesid üksteisest tublisti. Kuigi arvutuslikuks Vxmax väärtuseks sain 91,7 ml, siis katse käigus selgus, et minul oli viimasena väljunud komponendi elueerimismaht 77,5 ml. Viga arvan peituvat ebatäpses lahuse kandmises geelile. Parkinsoni tõve ma ei kahtlusta, küll aga võis käsi väriseda ilmselt suure elevuse tõttu, sest härra Pöial ei tahtnud automaatpipetti käsitledes härra Mõttetööga koostööd teha. Viga võib peituda selleski, et sugugi mitte kõik katseklaasid, mida
H
T0 2
B M cos
võnkumiste periood arvutatakse valemiga:
Valemist nähtub, et sumbumatute võnkumiste periood sõltub geograafilisest laiusest.
Seepärast valitakse sumbatute võnkumiste periood võrdseks 84,3 minutiga mingi kindla laiuse jaoks,
mida nimetatakse arvutuslikuks laiuseks, mida tähistatakse φ *
Kui tundliku elemendi peatelje sumbumatute võnkumiste periood erineb 84,3 minutist, tekib
vurrkompassi näidus viga, mida nimetatakse esimest tüüpi inertsiaalseks veaks.
Kui manööver sooritatakse laiuses, mis on suurem arvutuslikust, siis nagu näitab valem, on
sumbumatute võnkumiste periood suurem s.t. T*
tähistused on toodud eespool. 6.4. Horisontaalselt koormatud konstruktsioonid. 6.4.1. Tuulega koormatud sein. Hindamaks külgmise tuulekoormusega seina külgvastupanu, tuleb arvestada tema toetumistingimusi ja jätkuvust üle tugede. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Tugedeks loetakse müüritise siderida (massiivseinal), müüriankrud, ankurdatud vahelagi või katuslagi, seotud põikseinad. Kergseina arvutuslikuks külgtugevuseks võib võtta kahe kihi külgtugevuste summa, juhul kui kihid on omavahel ühendatud sidemetega (min 4tk/m2). Tuulega koormatud seina arvutusjuhend vt. EPN-ENV 6.1.1. 6.4.2. Pinnase külgsurvega koormatud sein. Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: - keldrilaest ülekantav koormus; - seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus;
pidev- vi vahelduvkoormused. On ka seadmeid, kus koormus vib muutuda suvaliselt, sel juhul on koormuse arvestamine vimalik tenosusteooria abil. Aja jooksul muutuvaid koormusi kujutatakse koormusgraafikute abil. Elektrivarustuselementide lbilaskevime ja elektrienergia nimivimsus valitakse maksimaal- vi teatud ajavahemiku keskmise koormusnitaja jrgi, mida nimetatakse arvutuslikuks koormuseks. Projekteerimisel on see ks phinitajatest. Koormuste arvutamiseks on tarvis teada seadmete nimivrtusi ja treiime. 2.2. Elektritarbijate tehnilised nitajad 1. Vooluliigid - 1) vahelduvvool; 2) alalisvool; 3) impulssvool. Alalis- ja impulssvoolu allikaid vib vaadelda kui vahelduvvoolu
nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste vahel mõjuvate molekulaarjõudude suurusest, mis omakorda sõltuvad osakeste puutepinnast ja molekulaarselt seotud vee hulgast. Pinnaseid, mille koosseisus on paiju suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi,nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnase olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Tugiseina arvutamisel stabiilsuselem loetakse puistmaterjal pudedaks. Puistkeha arvutuslikuks mudeliks on p u d e k e s k k o n d. Selle all mõeldakse pidevat keskkonda, millel on järgmised staatikalised omadused: tal ei ole tõmbetugevust; normaalpinged võivad temas esineda ainult survepingetena; nihkepinged ei saa ületada keskkonna sisehõõrdetegurist sõltuvaid sisehõõrdepingeid; ta ei deformeeru seni, kuni nihkepinged jäävad sisehõõrdepingetest väiksemaks; deformatsioonid on võimalikud ainult siis, kui
piiramiseks. Näide. Koostatakse selekteerimispäring, mis leiab kõigi perede pereliikmete arvu (joonis 7.1). Access- lihtne ja vajalik 27 Joonis 7.18 Selekteerimispäringu Pereliikmete_arv kujundusvaade Antud päringus grupeeritakse kahe välja järgi: Pere_ID ja Perenimi. Kuna sama perekonnanimega peresid võib olla mitu, on grupeerimisel primaarne väli Pere_ID. Arvutuslikuks väljaks on aga uus väli, millele antakse nime Pereliikmete_arv. Päringu tulemuses grupeeritakse kirjed, millel on sarnase sisuga väljad Pere_ID ning loendatakse need. Kui on vaja ühe välja kohta teostada rohkem kui üht tüüpi arvutusi, pannakse väli rohkem kui ühte veergu ning täpsustatakse arvutustehe real Total. Ülesanne 7.1. Koostage selekteerimispäring, mis leiab: tabelist SUGUPUULIIKMED kirjed, kus sünnikuupäev asub vahemikus 01.01.1970-31.12
Af y 5380 × 235 Npl.Rd = = × 10 -3 = 1264 kN; M0 1,0 · netoristlõike arvutuslik kandevõime (purunemistugevus) Anet f u 4500 × 360 N u.Rd = 0,9 = 0,9 × × 10 -3 = 1166 kN >Npl.Rd. M2 1,25 Seega võib varda arvutuslikuks tõmbekandevõimeks võtta Nt.Rd = Nu.Rd = 1166 kN. Nagu eespool mainiti, kui nõrgestatud ristlõige asub kandevõime seisukohalt ohtlikus kohas, oleks otstarbekas, eriti montaazijätkude puhul, kasutada tugevuskontrollil valemit (3.4): Anet f y 4500 × 235 N Rd = = × 10 -3 = 1057 kN. M0 1,0 4.2 Tsentriliselt surutud varda ristlõigete kandevõime
le rakendatud eriabinõusid. • Staatiline koormus /static action/− − koormus, mis ei põhjusta konstrukt- siooni või konstruktsioonielementide märgatavat kiirendust. • Dünaamiline koormus /dynamic action/− − koormus, mis põhjustab konst- ruktsiooni või konstruktsioonielementide märgatava kiirenduse. • Koormustulem /effect of action/ − koormuste mõju konstruktsioonielemen- tidele, nt sisejõud, moment, (mehaaniline) pinge, tõmme. Koormustulemi arvutuslikuks väärtuseks on vastavate arvutuslike koormuste kogumõju. • Kordusperiood /return period/ − keskmine ajavahemik ilmastikust tingitud koormuse sätestatud või sellest suurema väärtuse kahe järjestikuse esine- mise vahel. Kordusperioodi pöördväärtus annab sätestatud väärtuse ületa- mise tõenäosuse aasta kohta. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 11 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR
Gaaside minimaalse temperatuuri katlas määrab väävelhappe kastepunkt, s.t temperatuur, millel algab kütuse põlemissaadustes sisalduva vääveltrioksiidi ja veeauru ühinemisel tekkiva väävelhappe väljakondenseerumine küttepindadele. Väävelhape põhjustab küttepindade intensiivset korrosiooni, mistõttu gaaside temperatuur utilisatsioonikatlas peab varuga olema kõrgem väävelhappe kastepunktist 140 0C, tavaliselt võetakse arvutuslikuks minimaalseks temperatuuriks 180 0C. Utilisatsioonikateldest saadavat auru saab kasutada soojavarustussüsteemides nagu kütte-, ventilatsiooni-, konditsioneerimis-, kütuse eelsoojendamise jt süsteemid, kuid suurima efekti annab abi-auruturbiinide kasutamine laeva osaliseks või täielikuks varustamiseks elektrienergiaga laeva käigu ajal. Utilisatsioonikatlad paigaldatakse peamasinate väljalaskegaaside torustikele turbo-laadurite ja
tasakaaluasendisse peab sumbumatute võnkumiste periood olema 84,3
minutit.
Praktikas selle nõude täitmine nõuab eraldi seadet, sest tundliku elemendi
peatelje sumbumatute võnkumiste periood arvutatakse valemiga:
H
T0 2
B M cos
Valemist nähtub, et sumbumatute võnkumiste periood sõltub
geograafilisest laiusest.
Seepärast valitakse sumbatute võnkumiste periood võrdseks 84,3
minutiga mingi kindla laiuse jaoks, mida nimetatakse arvutuslikuks
laiuseks, mida tähistatakse φ*
Kui tundliku elemendi peatelje sumbumatute võnkumiste periood erineb
84,3 minutist, tekib vurrkompassi näidus viga, mida nimetatakse esimest
tüüpi inertsiaalseks veaks.
Kui manööver sooritatakse laiuses, mis on suurem arvutuslikust, siis nagu
näitab valem, on sumbumatute võnkumiste periood suurem s.t. T*
Seetõttu analüüsitakse CO2 eraldamist ja ladustamist eelkõige kivisöejaamade suitsugaasidest. USA kompanii SFA Pacific andmetel tõstaksid olemasolevad CO2 püüdmise ja ladustamise tehnoloogiad elektri hinda umbes 2,5 4 USA senti kWh kohta. Seega takistab protsessi kõrge maksumus selle levikut, kuid uurimistöödega loodetakse protsessiga seotud kulutusi oluliselt kärpida. 10.4 Saasteainete heitkoguste määramine Saasteainete heitkoguste arvutuslikuks määramiseks on vaja teada kütusekulu ja selle koostist ning rakendatud põletustehnoloogilisi võtteid saasteainete kontsentratsiooni vähendamiseks suitsugaasides. Üldjuhul kasutatakse järgmist arvustuslikku seost: M i =10 -6 ×Bi ×qi , kus Mi saasteaine i heitkogus vaadeldaval perioodil, ühik vastavalt eriheitme ühikule kas t või kg; Bi kütusekulu vaadeldaval perioodil energiaühikutes, GJ;
· mahupüsivus s.o. tsem. omadus terdumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, mitte praguneda e. deformeeruda . absoluutset mahupüsivat tsementi ei ole, kuivades keskmine tsement pisut kahaneb. · jahvatuspeenus- mõjutab tsemendi kvaliteeti väga palju. Mida peenem seda parem. Sõel 4900 ava/cm2. sellest peab läbi minema vähemalt 85 % tsemendist. · tsemendi tihedus see on üsna kõikuv suurus. Puisteolek 1200 1300 kg/m 3; arvutuslikuks tiheduseks võetakse 1300, erimass 3,05 3,15 g/cm3. tsemendi tugevusklass kõige tähtsam tsemendi omaduste näitaja. Klass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standartsete proovikehade survetugevust N/mm2 peale 28p kivistumist normaaltingimustel. Peale survetugevuse kontrollitakse ka painde või tõmbetugevust. 2.5 Betooni tugevust mõjutavad tegurid ja tugevuse kontroll. Betooni tugevus: Tugevus on raske betooni tähtsaim omadus
annaabi.ee 
