Aleksander Torjus ,,Sina ei pea mitte imestama'' Herman Eek XI K 10. augustil 1961 Ülejõe küla, Rae vald Lagedi 8-klassilise kool Harju kaugõppekeskkooli filiaal Eesti NSV sideministeeriumi arvutuskeskus Tallinna polütehniline instituut automaatika ja telemehaanika Estron, Elcoteq OÜ Hardmeier tootmisjuht http://valimised.err.ee/? c=3&id=1303&view=2&ds=5159&kid=2464 Tänan kuulamast!
"yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; "la-la"teooria: kõne algus on laul; keele zestilise päritolu teooria Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles rühma liikmeks saamine. Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laevusid vastu võtva keele
· Arengu tunnused: aju maht, järglaste eest hoolitsemine, hingamisteede ehitus · Alates Homo habilisest võisid inimesed omada mingit keelt · Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles rühma liikmeks saamine. · Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Keelte arv ja liigitus · Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. · Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. · Pidzinkeel keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel. · Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. · Viipekeel on zestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome
varukomponente. Kui näiteks mingit komponenti vajatakse 6 tükki, peaks soetama 7. Nii saadakse hakkama tippkoormuse ajal, nt kuumadel suvepäevadel ning ka mingi seadme rikke või hooldustööde teostamisel ajal säilib konditsioneeri üldine kasutatavus. Ka sideliinide osas tuleks kontrollida, millistes valdkondades on varud vajalikud (vt ka M 6.18 Varuliinid). See kehtib eriti juhul, kui kesksed võrgusõlmed või kesksed aktiivkomponendid asuvad kontrollimata valdkondades. Arvutuskeskus peab olema varustatud ka varutoite allikaga. Soovitusi selleks leiate meetmes M 1.56 Varutoite allikas. Kui varutoite allikas ei asu naaber-tuletõkkesektsioonis, tuleks mõelda elektritoite varukaabeldusele. Täiendavad kontrollküsimused: - Kas kaitsevajaduse kindlaksmääramisest tuleneb vajadus tehnilise infrastruktuuri - M 1.58 (L) Tehnilised ja organisatoorsed nõuded serveriruumidele M 1.58 Tehnilised ja organisatoorsed nõuded serveriruumidele
Tihti ei sobitata informatsiooni turvalisuse seisukohalt olulisi tehnilisi, organisatoorseid või isikkooseisu muudatusi olemasolevate reeglitega. Vananenud reeglid võivad põhjustada tõrkeid. Probleeme võivad tekitada ka arusaamatud või halvasti sõnastatud reeglid, mida võidakse valesti mõista. Seda, et reeglite puudulikkus võib põhjustada kahju, ilmestavad järgmised näited. - Puuduliku halduskorralduse tõttu ei saa arvutuskeskus tööde tähtaegadest kinni pidada, kuna printeripaber on otsa lõppenud ning seda ei ole juurde tellitud. - Käsikustutite soetamisel tuleb reguleerida ka nende korrapärast hooldust, et tagada tulekahju korral nende töökorrasolek. - Veeavarii ajal saab kannatada ka avariikoha all paiknev serveriruum. Sealt ei ole aga võimalik avarii tagajärgi likvideerida, kuna keegi ei tea, kus serveriruumi võti parajasti asub
esinejal jäi üle see vaid ette lugeda. Sellistest kurioosumitest võib lugeda raadioajakirjanike mälestustest. Nii nagu ühiskonnas jää sulama hakkas, elavnes ka raadio. Suur osa oli selles kauaaegsel raadiojuhil Aado Slutskil (pildil). Slutsk oli juudi päritolu, muide, kogu venekeelne toimetus Eesti Raadios oli rohkem juudi toimetus kui vene toimetus. Slutsk kutsus ellu raadiodokumentaali, loodi Päevakaja ning peagi moodustati Eesti Raadio juurde Arvutuskeskus selleks, et raadiokuulajaid uurida. Uurimuste tulemusi läks Slutskil vaja selleks, et Moskvas tõestada, kuivõrd eestlane on kapitalismimaailmale lähedal ja vajab seetõttu erilist lähenemist. Kui mujal liiduvabariikides töötas vaid üks programm, seegi poolenisti venekeelne (ja muuseas toodi eeskujuks Valgevenet, kus kogu programm ja elu venekeelseks muudeti), siis Slutsk tõestas ära, et Eestis raadiokuulaja kaugeneb oma
annaabi.ee 
