........................................................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 4.2.2 Elektronkirja saatmine Saatsime kirjad arvutitesse · [email protected] · [email protected] Kirja manusena saatsime ise tekstiredaktoris loodud faili 'yippy'. Vastu saime kirja arvutist [email protected] 4.2.4 FTP omaduste tundmaõppimine File Transfer Protocol'I abil laadisime arvutist aadressiga ftp.funet.fi faili README. Laadimise parametrid: · kiirus 212.8KBps · laadimiseks kulunud aeg 0.11s · faili suurus 22.976KB 4.2.5 Failide pakkimine Proovisin erinevaid failide pakkimise võimalusi, programmi tar Linuxi
Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: JUURDEPÄÄS ARVUTIVÕRKU JA VÕRGU PÕHIPARAMEETRID Aruanne Täitjad: Tanel Sarri 062382 Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1.Uurisime järgmisi käske: Pärast sisselogimist sattusime kataloogi /home/tudeng2 Kataloogid pwd- näitas (printis) kataloogi nime, kus hetkel asusime dir- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kasutatav ka windowsis) ls- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kuvab failide nimed värviliselt, et paremini eristada) cd- avab uue kataloogi(peab lisama kataloogi nime, cd+kataloogi nimi) Käsud kataloogide ja failidega mkdir- teeb uue kataloogi (,,make directory") rmdir- kustutab kataloogi rm- kustutab faile ja katalooge
yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory). student@server:~$ sudo mkdir /var/www/html/leiutised /var/www/html/leiutised peab kuuluma grupile leidurid . Määrame loodud kataloogi grupiks leidurid käsuga chown (change owner). Käsu nimele järgneb uus omaniku ja grupi nimi, kujul omanik:grupp . Antud juhul me omanikku muuta ei soovi, seega võime omaniku nime ära jätta ja kirjutada:
1 Unix käsud: 17/18/24. September Roberti minek: CTRL + L smb://robert.vkhk.ee KÄSK SELGITUS KÄSK SELGITUS ls (-l-a/-h/-lah) näitab kausta sisu less pwd Näitab, mis kataloogis hetkel asud more cd Kataloogide vahel liikumine (cd /home) grep rmdir Kustutab kataloogi (rmdir x)(rmdir *) reboot Taaskäivitus (-f/-force sunnib taaskäivituse) mkdir Loob kataloogi (mkdir tund) half -p (-p elas/metsas/muti/onu loob kaustad üksteise sisse) rm Kustutab faili (rm asd.txt) shutdown Lülitab arvuti välja (-r eemaldab kõik kaustad sees) (shutdown now lülitab kohe)
Käivitage virtuaalmasinates server ubuntu-server ja klient ubuntu-desktop. Avage kliendi aknas käsurida MATE Terminal, valides selle rakenduste menüüst või vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1 Kuva kataloogi /boot sisu ls korraldusega nii, et oleks näha failide omanikud ja suurused oleksid väljendatud kilo-, mega- ja gigabaitides. Käsk ls (list) kuvab kataloogide sisu. Lipuga -l (long listing format) kuvatakse failid detailse tabelina. Lipuga -h (human-readable) väljendatakse failisuurusi koos SI-süsteemist tuttavate eesliidete lühenditega kilo- (K), mega- (M) ja gigabaitides (G). student@server:~$ ls -lh /boot
ee Kohaliku ja kauge masina failisüsteemides õiendamine FTP seansi juures peab tähele panema, et teie antud käsud toimivad kahes failisüsteemis: · kohalik arvuti (klient) on see, kust te ftp programmi käivitasite · kauge arvuti (server) on see, millega te avasite ühenduse Õiendamine kauge arvuti failisüsteemis (on võimalik pärast ühenduse loomist ja serverisse sisse logimist) toimub sarnaselt UNIXi koorikus toimetamisele järgmiste FTP käsukude abil: · cd - kataloogi vahetamine · ls, dir - kataloogi sisu kuvamine · mkdir - kataloogi moodustamine · rmdir - kataloogi kustutamine · delete - faili kustutamine · mdelete -mitme faili kustutamine · pwd - käesoleva kataloogi tee näitamine · chmod xxx filename - failiõiguste muutmine (kui serveris sellises asjad üldse eksisteerivad); xxx näitab failiõigustele vastavat kaheksandarvu, nt 755 Õiendamine kohaliku arvuti failisüsteemis:
organiseerida suurt hulka erineva otstarbega infot. Väikseim ühik kuhu selline informatsioon on salvestatud on fail. Failisüsteem on hoopis teistsugune kui Windowsis, kus on kettatähised a, c jne. Failisüsteem Unixis on organiseeritud selliselt, et kataloogipuu kõikide kataloogidega saab alguse ühest algkataloogist, mida nimetatakse root kataloogiks ja mida märgistatakse kaldkriipsuga /. Vastupidiselt Windowsi keskkonnale, kus kataloogi tähistatakse märgiga. Rootkataloogis asuvad kõik ülejäänud süsteemi kataloogid. Kõik failid on nendesse kataloogidesse pandud oma otstarbe järgi. Näiteks bin ja sbin kataloogis on käivitatavad käsud, boot süsteemi bootimiseks vajalikud failid, dev on kõik riistvara seadmed, etc on konfiguratsioonifailid, usr on kõigile kasutajatele vajalikud programmid, var kataloogis on ajutised ja muutuvad failid. Kõikide kasutajate failid asuvad kataloogis nimega home
lugeda ja kirjutada. NTFS uuendused[11] võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB). Kuna NTFS-i kataloogi struktuuri aluseks on efektiivne andmestruktuur – binomiaalpuu, siis failide otsimisaeg ei sôltu lineaarselt nende arvust. Kataloogi struktuuri keerukus ja failide arv kataloogis ei piira samuti töö kiirust. Normaalseks tööks nôuab NTFS vähemalt 64MB operatiivmälu. Samas pidurdavad töökiirust aeglased kettad ja ilma Bus Mastering’ta kontrollerid. Nii nagu Microsoft alguses plaanis FAT-i DOS-i jaoks (mis väljus aga
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
