nakatama ja seda kõike kasutaja enda teadmata .Arvutiviirus sarnaneb väga inimese viirusega. See levib, paljuneb ning elab samamoodi kui inimese viirus, ainuke erinevus on viiruse ohver. Kui inimviiruse puhul on ohver inimene, siis arvutiviiruse puhul on see arvuti. Viiruse mõte seisneb selles, et ta häirib arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitab teie arvutile soodsa juurdepääsu häkkeritele, edasi teie isiklike andmeid jne. Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirused on inimesi kohutanud juba aastakümneid ja koos arvutitega arenesid ka arvutiviirused. Esimene teadaolev viirus avastati 1970-ndatel aastatel ja selle loojaks oli Bob Thomas, kes leiutas selle viiruse läbi oma eksperimentaalse isepaljuneva programmi abil. See viirus kandis nime ,,Creeper`` mille tunnuslauseks oli :,,I am the creeper, catch me if you can`` . Selle eemaldamiseks loodi programm nimega ,,Reaper``. Teadlased täiustasid viiruseid, ja
TITLE ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduva...
Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975....................................................................................................................6 2.3 Aasta1989.................................................................................................
..........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ......................................................
Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del Arvutivõrgu kaudu e-posti teel Viirusesse nakatunud veebilehti külastades Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused
......................................6 PEAMISED TUNNUSED:.......................................................................................................................................... 6 KUST VÕITE SAADA ARVUTIVIIRUSE?........................................................................................................7 TÄHELEPANU TUVAAUKUDELE.............................................................................................................................7 ARVUTIVIIRUSTE TÕRJE................................................................................................................................. 8 MILLEGA JA KUS ARVUTIVIIRUSEID TÕRJUDA?.....................................................................................................8 MILLEST LÄHTUDA, ET HOIDUDA ARVUTIVIIRUSTEST ?....................................................................9 PÕHIREEGILD:.............................................................................
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo Ehk CIH (Tsernobõli "Troojalased" viirus) NewLove
mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid. Oma kohalolekust annavad nad teada animatsioonide, helide, meloodiate, ekraanile ilmuvate teadete ja muude selliste tegevustega. Seda tüüpi viirused on
· statsionaarsetel seadmetel · · Ainuke asi, mida on vaja Bluetooth seadme kasutamiseks, on et seade · autendiks ennast, reeglina kasutaja ei pea end seadmele autentima. Kui · mobiilne juba paarunud seade läheb kaduma, siis mitteautoriseeritud · kolmandad osapooled saavad neid kasutada viivitamatult · · Sobiva varustusega saab Bluetooth seadmete aadressidega manipuleerida (nt. · flash mälu) · · Ad hoc võrkudes on arvutiviiruste ja "Trooja hobuste" leviku oht Bluetooth seadmete kasutamisega kaasnevad ohud: · 1. Bluesnarfing meetod, mille põhimõtteks on "häkkida" Bluetooth ühendust · lubavasse mobiiltelefoni ja siis selle kontaktide raamatu, kalendri või mingite teiste andmete telefoni mälust kopeerimine. · 2. "Man in the middle" rünnak ründaja otsib (autoriseerimata) ligipääsu · Bluetooth seadmetele, kus on kaks autoriseeritud seadet, ning kui see on
arvutist arvutisse paljuneda ja nakkust edasi levitada. Viirused võivad rikkuda teie tarkvara, faile ning riistvara. Viirus Programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja isegi riistvara. Täpselt nagu inimesi nakatavate viiruste tõsidus varieerub lühikese gripi ja ebola vahel, on ka arvutiviiruste hulgas nii pisut häirivaid kui ka otseselt hävitavaid. "Klassikalise" viiruse levimiseks on vaja inimese abi, näiteks faili jagamist või meilisõnumi saatmist. Mis on uss? Uss, nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda automaatselt, kasutades arvuti funktsioone, mis on mõeldud failide või andmete transpordiks. Kui teie arvutisüsteemis on uss, võib ta iseseisvalt edasi liikuda. Usside võime massiliselt paljuneda kujutab endast suurt
Näiteks on võimalik, et inimene on kohtulikult karistatud ning seetõttu ei ole tal võimalik välismaal tööle asuda. Selleks palkab ta kräkkeri, kes siseneb politseiandmebaasi ning kustutab sealt vastava isikuga seotu. Häkkerid aga võivad hoopiski politsei andmebaasi turvalisust tõsta, häkkides sinna sisse ning seeläbi leides nõrga turvalisuse astmega kohti. On ju üldtuntud tõde, et andmebaasid tugevus võrdub selle kõige nõrgema lüliga. Keskendume nüüd arvutiviirustele. Arvutiviiruste ajalugu sai alguse 1986. aastal Pakistanis. „Arvutiviirused on väikesed programmijupikesed, mis „kleepuvad olemasolevate programmide külge ja käivituvad siis, kui käivitada põhiprogramm“ (Praust 1997, lk 180). Viiruseid loovad inimesed on enamasti matemaatika või informaatika kõrgharidusega (Laanemäe 2003, lk 80). Viiruste loojad ei halda loodud viiruse levikut, kuna arvutiviirus paljuneb iseenda kopeerimise teel (Kaseorg & Leping 1998, lk 121), on selle levikt raske jälgida
Iga kaitsmata arvuti või kaotsiläinud turvamata andmekandja võib saada saatuslikuks selle omanikule. Üheks peamiseks ohuks kaitsmata arvutile või andmekandjale on arvutiviirused. Arvuti viirusega nakatumise tõenäosuse ja võimalikud tagajärjed on suuresti kasutaja enda teha. Esmaseks vahendiks viirustevastasel võitlusel on teadmised varitsevatest ohtudest ja võimalustest, kuidas nende ohuallikate vastu seista. Käesolevas töös selgitan lahti arvutiviiruste olemuse. Käsitlen erinevaid arvutiviiruste tüüpe tuues välja nende põhilised omadused ja arvuti nakatamise viisi, kirjeldan tunnuseid, mis annavad märku arvuti võimalikust nakatumisest viirusesse. Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega.
kasutaja enda teha. Esmaseks vahendiks viirustevastasel võitlusel on teadmised varitsevatest ohtudest ja võimalustest, kuidas nende ohuallikate vastu seista (Makroviirus1.5). Joonis 1 Käesolevas töös selgitan lahti arvutiviiruste olemuse. Käsitlen erinevaid arvutiviiruste tüüpe tuues välja nende põhilised omadused ja arvuti nakatamise viisi, kirjeldan tunnuseid, mis annavad märku arvuti võimalikust nakatumisest viirusesse. Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega.
...................................................11 Sissejuhatus Vaevalt on tänapäeval inimest, kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa, kui me nendest hoidumiseks midagi ette ei võta. Järgnev töö räägib lühidalt ja arusaadavalt arvutiviiruste ajaloost ning olemusest, nende tegevusest ja levimisest. Ülevaatlikult on välja toodud ka põhitõed, kuidas end ja oma arvutit viiruste eest kaitsta ning mida teha, kui viirus on juba arvutis. 1.Mis on arvutiviirus? 1.1.Lühike ajalugu Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Aasta hiljem tekitati viirus Stoned, mis levib tänaseni ning on üks raskesti tõrjutavaid viiruseid.
Windows XP Windows XP on personaalarvuti operatsioonisüsteem mis on tehtud Microsofti poolt. Operatsioonisüsteem Windows XP avalikustati 25. Oktoober 2001. 1970-ndate keskpaigast kuni Windows XP väljalaskmiseni on üle kogu maailma tarnitud ligikaudu 1 miljard arvutit. Microsofti jaoks muutub Windows XP lähiaastatel üheks kõige menukamaks tooteks. See on kiire ja stabiilne. Menüü Start, tegumiriba ja juhtpaneel on kasutajasõbralikumad. Häkkerite ja arvutiviiruste oht kasvab, kuid liigset hirmu rahustab mõnevõrra turbevärskenduste edastamine võrgu kaudu. Windows XP pakub mitmeid täiustusi, nagu näiteks Windows Media Player, Windows Movie Maker ja paremad digitaalfotofunktsioonid. Peamised täiustused mobiilsetele kasutajatele on raadiovõrgu 8021x tugi, Windows Messenger ja kaugabi. 4 Linux Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid
sisaldavad tööjaamad ja failiserverid, ning turvalise võrgu vahel, edastades ainult seda osa liiklusest, mis on sisevõrgu kohalt ohutu. Piirab ka sisevõrku suunatud päringuid ja keelab ka rämps- ning viiruskirju ja ohtlikke faile sisaldavaid veebilehti. KASUTATUD ALLIKAD: E-Teadmik, Heikki Vallaste. 2009. Trojan Horse. http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1265 (11.04.2009) EUA, Utrechtnetwork, Coimbra Group. 2009. Arvutiviirused ja arvutiviiruste tõrje. http://www.ut.ee/3108 (11.04.2009) Google. 2009. Arvutiviirused. http://www.google.ee/search? hl=et&q=arvutiviirused&btnG=Google+otsing&lr=&aq=f&oq=arvutiviiruse (11.04. 2009). ©Microsoft Corporation. 2009. Viirused ja ussviirused http://www.microsoft.com/eesti/security/home/antivirus/virus101.mspx (11.04.2009) Wikipedia A Project. 2009. Trooja hobune. http://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_hobune_(informaatika) (11.04.2009)
Veebilehitseja ehk brauser on selline tarkvararakendus, mille abil saab lokaalses arvutis vaadata/kuulata internetis (või ka kohtvõrgus) paiknevatel veebilehtedel olevat teksti, pilte, videot, heli- ja teisi faile ning muud informatsiooni. Need on pahavara kuulsaimad esindajad. Esimene viirus, The Creeper, liikus interneti eelkäijas ARPANET-is juba 1970. aastatel. Esimene laia maailma lahtilastud viirus Elk Corner kirjutati 1982.aastal. Arvutiviiruste kuldaeg oli kümmekond aastat tagasi, mil Michelangelo põhjustas ülemaailmse paanika ning CIH kärsatas tuhandete kaupa emaplaate läbi. Programmide kogum, mis üritab ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms. Moodsamad viirustõrjujad võitlevad peale selle veel reklaamvara, rootkittide, klahvinuhkide ja identiteedivarguskatsete vastu. Komplekssemad viirustõrjelahendused võivad sisaldada ka tulemüüri, spämmifiltrit ja
Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised suurimad. Tegelikult on väga raske identifitseerida ja klassifitseerida arvutiviiruseid. Igaüks, kes
Kui kasutate tööks diskette eemaldage need enne arvuti väljalõlitamist. Vastasel korral võib arvuti järgmisel sisselülitamisel püüda operatsioonisüsteemi üles laadida disketilt ja käivitada disketil peituda võiva viiruse. · Mitte jagada diskette Ka hea tuttav võib teadmatusest levitada disketil viirust. Diskette tuleks jagada võimalikult vähe, samuti peaks võõraste diskettidega ettevaatlik olema. 1. Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes! Arvutiviiruste suhtes tasub olla pigem liiga ettevaatlik kui liiga hoolimatu. Kui te pole teile saadetud faili sisu suhtes kindel, kustutage see. Eriti, kui faili saatja on teile tundmatu. Kodulehtedel, mis ahvatlevad mõnd mängu, programmi või videot salvestama tuleb olla ettevaatlik. Kui pakkuja ei tundu usaldusväärne ei tasu faile salvestada. Arvutiviirused ei kao lähiajal veel kuhugi. Praeguseks on Rahvusvahelise Arvutiturvalisuse
windows that allow for transparency, poolläbipaistvus ja erinevate üleminekute mõju nagu varjud, kalle ja segatud GUI elementide tipptasemel aknad. Windows Explorerit on täiustatud mitmel moel Windows 2000s. See on esimene Windows NT, millel on Active Desktop, Internet Explorer 4.0 osana. See võimaldas kasutajatel kohandada nii kaustade väljanägemist ja käitumist kasutades HTML-mallid, võttes faililaiend HTT. See funktsioon oli kuritarvitanud arvutiviiruste et töötaja pahatahtlik skriptide Javat või ActiveX kaustas template faile nakatumist vektor. Kaks sellist viirust on VBS / Roor-C ja VBS.Redlof.a. Veebistiilis kaustade vaatamine, koos vasakul asuva Exploreriga näitab valitud objekti detaile. Teatavate failitüüpe, näiteks pilte ja meediumifaile eelvaate kuvatakse ka vasakul paanil. Kuni pühendatud interaktiivset esikatseluruutu ilmus Windows Vista, Windows 2000 oli ainult Windows release funktsioon interaktiivse meedia mängija
Nimetatud veareziimist tohib seade väljuda alles pärast vea või vigade kõrvaldamist. Tarkvaratoodete kasutamisel peab krüptomooduli füüsiline turvalisus olema tagatud vastava IT-süsteemi või selle kasutuskeskkonnaga. Selliste IT-süsteemide turvatehnilised nõuded leiate süsteemipõhistest moodulitest. Tarkvaraline lahendus peab oskama sooritada eneseteste, et tuvastada Trooja hobuste või arvutiviiruste põhjustatud modifikatsioone. ____________________________________________________________________ - M 4.89 (M) Kiirgusturve M 4.89 Kiirgusturve Algatamise eest vastutavad: IT-turbespetsialist Rakendamise eest vastutavad: IT-turbespetsialist Iga elektrooniline seade kiirgab rohkemal või vähemal määral tugevaid elektromagnetilisi laineid. See kiirgus on tuntud kui elektromagnetiline koormus ning selle maksimaalselt lubatud tugevus on üldjuhul seaduses reguleeritud
aadressidele, teha sama igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja internetti. Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem. http://www.microsoft.com/eesti/security/home/antivirus/virus101.mspx Nagu öeldud on ussi ja arvutiviiruste suurim erinevus just levimise tehnoloogias: kui arvutiviirus levib kasutades teisi faile, siis uss levib kasutades võrguteenuseid. Nii ussi kui ka viiruse tegelik eesmärk ei ole kindlasti vaid enese levitamine, vaid mingil kindlal juhul hakkab viirus või uss süsteem kahjustama (näiteks kustutab faile, edastab infot, segab kasutajat jne). Trooja hobune on arvutiprogramm, mis näib olevat kasulik, kuid tegelikult teeb see hoopis arvutisüsteemile kahju.
(kujul Jaan Tamm), Netscape's dialoogis Edit -> Preferences -> Mail & Newsgroups -> Identity. Kirjade vahetamiseks peab teie arvuti olema ühendatud Internetti. Kirjade väljasaatmiseks teilt tõenäoliselt ei küsita parooli, postkasti saabunud kirjadele ligipääsemiseks peate sisestama oma parooli, mille saate lepinguga koos Teile postitatud paroolilehelt. Outlook Express Esmalt manitseme Outlook'i kasutajaid 'to look out', sest kõnealune programm on kuulu järgi tõeline arvutiviiruste magnet. Kui te aga siiski otsustate Outlook'i kasuks, olgu teil harjumus rakendada võimalikult tihti Windowsi parandusi, näiteks kasutades Start -> Windows Update'i. Esmakordsel programmi käivitamisel küsitakse posti vastuvõtmiseks ja väljasaatmiseks oluliste parameetrite väärtusi. Alltoodud järgnevust saab ka edaspidi esile kutsuda valides programmi menüüst Tools -> Accounts ning seejärel avanenud dialoogist Mail -> Add. Esmalt näidake oma nimi, näiteks Priit Kask
annaabi.ee 
