* Trooja hobune Kasuliku andme sisse manustatud kahjulik programmiosa, mis täidab salajast ülesannet. 9) Nuhkvara Fail, mis installeeritakse arvutisse ilma arvuti omaniku teadmiseta. 10) Reklaamvara Kuvab töötamise ajal reklaame. 11) Mis on viirus? Viirus on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike. 12) Mis on antiviiruse programm? viirusetõrjeprogramm. * viirusetõrjetarkvara avastab ning teeb kahjutuks arvutiviirusi. 13) update andmete värskendamine täh. Nende osaline uuendamine.
................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................................... 12 3 Sissejuhatus Järgnev töö sisaldab informaatsiooni arvutiviiruste kohta. Rääkides täpselt millised nad on ja kuidas nendega võidelda. Loomulikult tekib arvutiviirusi ikka juurde, aga siiski saab siin ülevaate enamlevinutest ja praegu levivatest viirustest. Meeldivat lugemist! 4 Arvutiviirused Mis on arvutiviirus? a) See on parasiitprogramm, mis siseneb arvutisse ilma kasutaja loata, teeb seal kõike, mida tahab ja sellest ei tea mitte keegi. Need tegevused võivad olla täiesti kahjutud, mille tulemusena väheneb vaba mälu maht ketastel, halvenevad graafika- ja heliefektid jne.,
kuidas toimub väljastpoolt tulevate andmekandjate kasutamine. Kui olete kindel, et te oma sõbralt või ärikliendilt saadud flopil või CDl viirust arvutisse ei too, ei tähenda see veel, et seda ei tee näiteks teie (või teie ülemuse) lapsed, kes teie teadmata (töö)arvutile ligi pääsevad. Lapsed on hoolsateks viiruselevitajateks seetõttu, et neile meeldib sõpradega arvutimänge vahetada enamasti aga pärinevad need turult, mistõttu võivad vägagi suure tõenäosusega ka arvutiviirusi sisaldada. Kui kahtlete, on võimalus flopi ja CD-seadme kasutamine arvuti BIOSis ära keelata või võimaldada seda ainult seal, kus süsteemi kontrollib kaasaegne ja värske viirusetõrjeprogramm. Ka Interneti kasutamisel on väga oluline, et te oskaksite hoiduda arvutiviirustest. Arvutiviirused levivad enamasti meili teel, sest inimesed peavad oma meilipostkasti privaatseks (kuhu võõrad oma kirju ei saada) ning unustavad kergesti valvsuse. Lisaks sellele
nõrgimad lülid ja neile tähelepanu juhtida. Kräkkerid on inimesed, kes kräkivad võõrastesse infosüsteemidesse, et sealset infot omakasu eesmärgil kasutada. Neile ei kehti häkkerieetika reeglid. Arvutiviirused jagunevad kahte kategooriasse. Esiteks need, mis on seotud kindla inimesega algusest lõpuni (uss ja troojalased) ja teiseks on viirused, mis levivad olenemata nende algsest loojast (Brian jne). Arvutiviirusi on väga erinevaid ning neid luuakse juurde iga päev. Seetõttu on väga oluline kaitsta oma arvutit viirusetõrjeprogrammide abil. Kasutatud kirjandus Abel, P., Andašev, A. & Solovjov, S. 2011. Meie arvuti õpik. Tallinn. 223 lk. Hanson, V. 1994. Häkkerid, kes nad õieti on? Arvutimaailm nr 3, lk 59. Kaseorg, M. & Leping, V. 1998. Informaatika I. Viirused, lk 120-122. Kirna, A. 2009. Arvutikaitse ABC. Troojalased, lk 66-67. Laanemäe, A. 2000. Eetika alused. TTÜ. 152 lk. Laanemäe, A
Arvuti, kus CIH on BIOSi üle kirjutanud, ei käivitu enam, vaid jääb täiesti tummaks. Halvemal juhul ootab siis ees kulukas emaplaadi vahetus. 26 KOKKUVÕTE Arvutiviiruste teemat käsitledes oli üheks läbivaks teemaks hea ja kurja vaheline võitlus ehk siis ühelt poolt viirusekirjutajad ja teiselt poolt antiviiruseksperdid. Vaadeldes seda võitlust jääb mulje, et head kaotavad, kuid tegelikkus on, et arvutiviirusi on kaugelt rohkem võimalik kirjutada, kui seda siiani on tehtud. Võib ju isegi öelda, et me oleme alles jäämäe tippu näinud ja ei tea sedagi kui suur see mägi on. Selliseid asjaolusid arvestades võime öelda, et antiviiruseksperdid teevad väga head tööd. Praegusel hetkel võime kindlad olla, et epideemiad, mis on tabanud arvuti maailma, ei ole veel lõppenud. Alust on arvata, et need lähevad ainult hullemaks, sest täpselt nii,
Tõmmates välisele kõvakettale, mälupulgale, kirjutades laserplaadile vms. 77. Mis on arvutiviirused? Arvutiviirused on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. 78. Kuidas arvutiviirused levivad? Levivad üle võrgu, veebis külastades kaitseta veebilehti, tõmmates välisele andmekandjale. 79. Kuidas vältida arvutiviirusi? Tuleks paigaldada viirusetõrje ja mitte avada kahtlaseid saite, faile vms. 80. Mis on litsents? Litsents - garanteerib kasutajatele vabaduse tarkvara levitada ja modifitseerida. 81. Mis on vabavara? FSF'i poolt levitatav avatud koodiga tarkvara, mida kasutajatel on õigus paremaks muuta ja levitada kas tasuta või tasu eest. Tingimuseks on seejuures, et muudatused oleksid korralikult dokumenteeritud ja lähtekood jääks avatuks. 82. Mis on jaosvara?
802.1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast. TURVALISUS Arvutiviirus on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. Praeguseks on teada sadu tuhandeid erinevaid arvutiviirusi (iga päev tekib juurde). Enamik neist levib ainult koos teistefailidega ja teie arvuti saab nakkuse, kui laadite sinna Internetist või kellegi käest flopikettal saadud nakatatud faili. Viimastel aastatel on kõige populaarsemaks viiruste levitamise viisiks muutunud nende lisamine täidetavate failide kujul e-posti sõnumitele. Üks viirusetüüpidest on Trooja hobune, mis tähendab elektronkirjale lisatud andmejuppi. Ta näib ohutuna, kuid milles sisaldub kood
Kui tegelete dokumentide kirjutamisega, siis oleks soovitav vähemalt iga 5 minuti tagant salvestada kasutades kiirklahvide kombinatsiooni CRTL + S. 8.2 Arvutiviirused Arvutiviirus on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. Praeguseks on teada sadu tuhandeid erinevaid arvutiviirusi (iga päev tekib juurde). Enamik neist levib ainult koos teistefailidega ja teie arvuti saab nakkuse, kui laadite sinna Internetist või kellegi käest flopikettal saadud nakatatud faili. Viimastel aastatel on kõige populaarsemaks viiruste levitamise viisiks muutunud nende lisamine täidetavate failide kujul e-posti sõnumitele. Üks viirusetüüpidest on Trooja hobune, mis tähendab elektronkirjale lisatud andmejuppi. Ta näib ohutuna, kuid milles sisaldub kood. Selle elluäratamine annab
allalaadimist arvutisse. Makroviirus. Kõige vähem kahju tekitav viirusetüüp, mis on realiseeritud Microsoft Word'i makrona ja levib dokumendifailides, sh ka e-posti teel. Tavaliselt tekitab makroviirus Word'i dokumendis ülearuseid sõnu või fraase. 1.5.3.2 Viiruste sisenemisviisid arvutisüsteemi. 1.5.3.3 Viirusekaitse meetodid ja viirusetõrjetarkvara regulaarse värskendamise tähtsus. Viirusetõrjetarkvara (Antivirus Software). Programmid, mis avastavad ja teevad kahjutuks arvutiviirusi. Kõige lihtsamad viirusetõrjeprogrammid skaneerivadtäidetavaid faile* ja buudiplokke* teadaolevate viiruste loendi alusel. Teised on aktiivsed pidevalt, püüdes avastada üldiste viiruseklasside tegevust. Viirusetõrjetarkvara vajab pidevat värskendamist, et ka kõige uuemate viiruste kohta oleks võimalikult kiiresti olemas vajalik teave. *Täitmisprogramm. (Executable Program, Executable Code). Transleeritud ja lingitud täitmisvalmis programm. Täitmisprogrammi faililaiend on EXE.
annaabi.ee 
