Põhjused 1) IPv4 aadresside puudus NAT abil saab terveid võrke ühe IP-aadressi taha peita, vaja läheb ainult ühte välisvõrgu IP- aadressi. 2) Turvalisus NAT ruuteri taha peidetud masinad ei ole enamasti välisvõrgule kättesaadavad ja seetõttu ei saa neid ka lihtsalt rünnata. Probleemid 1) Iga arvuti ei saa iga teise arvutiga üle interneti ühendust luua. See takistab oluliselt P2P- failivahetusvõrkude tööd, muudab keeruliseks arvutitevahelise andmevahetuse ilma keskserveri abita (näiteks Skype, SIP, multiplayer-mängud). 2) Sissetulevate ühenduste võimaldamiseks tuleb käsitsi porte ümber suunata või kasutada UPnP-d. Konfiguratsioon on tüütu ja keeruline. 3) Mitu masinat sama NAT-ruuteri taga ei saa korraga sama porti kasutada. Sellest tulenevad probleemid fikseeritud portidel/protokollidel töötavate teenustega, näiteks VoIP[3] ja IPv6 tunneling (6in4).
edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Foto saamiseks arvutisse tuleb käivitada skanneri juhtprogramm, asetada pilt skannerisse, häälestada ja käivitada skaneerimise protsess ning saadud kujutis lõpuks arvutisse salvestada. Võibolla oled märganud, et puutud skanneri tööga peaaegu iga päev kokku. See toimub kaupluse kassas, kus kauba vöötkood just nimelt skanneriga sisse loetakse. Modem Arvutitevahelise ühenduse loomist alustati omal ajal vastavate eriliste seadmete -- modemite abil. Modem võimaldab ühendada arvuteid telefoniliini kaudu. Modemeid on kahte liiki: sisemised ja välised -- sõltuvalt sellest, kas modem paikneb arvuti põhiploki sees või eraldi karbikeses. Kaasajal, Interneti püsiühenduste võrgu arenedes, on tavapärased modemipõhised arvutiühendused oma populaarsust kaotamas. Sageli kutsutakse modemiteks ka kaasaegseid palju keerukamaid, arvutit
Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad omavahel, kus alumine kiht osutab ülemisele kihile teenust, seega on kiht n teenuse pakkuja ja
3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise akendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad
Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) Kaks üheaegset telefonikõnet ISDN abonentliideses - 50kHz ADSL abonendiliides - 1000kHz jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest Ethernet (100Mbit/s) - 50MHz ; kõne telefonis - Ws=4kHz -> 8000 lugemis/s | 8b/lugem | Rs=8x8000=64kb/s; CD audio - Ws=22kHz->44100 lugemit/s|16b/lugem| probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises
et ta loob transpordikihi jaoks sellise teenuse, et transpordikiht ei peaks muret tundma, kuidas tegelikult see andmete liikumine käib. Võrgukihi ülesandeks on ka tegeleda marsruutimisega. Võrgukiht teab seda, läbi milliste võrkude tuleb andmed toimetada, et need kohale jõuaksid, teise osapoole transpordikihti. IP- aadress on võrgukihi protokolli päises ning selle järgi marsruuditakse pakette ehk võrgukiht valib välja marsruudi järgmise võrgusõlmeni. Tegeleb hostide ehk arvutitevahelise andmevahetusega. Transpordikiht annab oma segmendi võrgukihi kätte ja võrgukiht teeb sellest datagrammi. Ta võib enne saadud segmenti tükeldada vajadusel ehk tavaliselt tehaksegi segmendid väiksemateks datagrammideks. Võrgukihi funktsioonid: 1. Peavad ära määrama tee, kuhu pakett edasi saata ning iga ruuter teab, millised on tema kõrvalolevad ruuterid ja millist teed valida. Viimane ruuter teab, kuidas hostini jõuda. 2
annaabi.ee 
