Aastaks 2000 oli enamus printereid ja skännereid uue liidesega. Hewlett- Packard, Intel, Lucent (nüüd Alcatel-Lucent), Microsoft, NEC ja Philips ühiselt käivitasid kiirema USB versiooni. USB 2.0 spetsifikatsioon ilmus aprillis 2000 ja 2001 aasta lõpus sai see versioon standardiks. USB 2.0 ühildub kõikidega eelmisetega USB versioonidega. 2000. aasta keskel hakkasid arvutite BIOS'id massiliselt toetama USB. See võimaldas lisaks muule ka arvuti algkäivitust USB seadmeilt. Kaasaegsetel arvutiteemaplaatidel on kuni 10 USB kontrollerit, tavaline on vähemalt kaks USB pordti. 4 Spetsifikatsiooni versioonid: Esialgsed versioonid USB 0.7 spetsifikatsioon novembrist 1994 USB 0.8 spetsifikatsioon detsembrist 1994 USB 0.9 spetsifikatsioon aprillist 1995 USB 0.99 spetsifikatsioon augustist 1995 USB 1.0 Release Candidate - spetsifikatsioon novembrist 1995 USB 1.0
Juhtkuul kasutuses sülearvutites, teeninduskioskides Joystick ehk juhthoob on igas suunas liigutav hoob oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist 24. Integreeritud seadmetega emaplaadi plussid ja miinused. Nad pole nii võimsad ja nad ei suuda teha samatööd, mis suudavad mitte integreeritud kaardid. Nad on kõik ühes kohas koos ja töötavad siiski mingil kiirusel ja suudavad arendada mingitki võimsust. Tänapäeval on enamus arvutiteemaplaatidel integreeritud heli ja võrguseadmed, nad töötavad ja ajavad asja ära vägaedukalt, aga kui nt tahad kvaliteetsemat heli või kiiremat interneti ühendust, tuleb sul osta sellejaoks vajalik kaart, mis kindlasti mugavndaks su elu. Kokkuvõtes on odavam kasutada integreeritud seadmeid kui osta kalleid kaarte. 25. Inteli protsessorite areng läbi aegade. 1971.a - 4004 mikroprotsessor 1972.a - 8008 mikroprotsessor 1974.a - 8080 mikroprotsessor 1978.a - 8086-8088 mikroprotsessor 1982
annaabi.ee 
