Nt pilveradar (ilmajaam).Lähisiire- täpsustamiseks kaugsiirde andmeid v uurib neid asju mida kaugsiire ei võimalda. Nt õhukoostis; metsade, soode, põldude pindala. GPS- globaalne asukoha määramise süsteem. koha geograafiliste koordinaatide määramine ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil. Maapinna mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. GIS-geoinfrosüsteem. Digitaalne süsteem (kaart ja andmebaas) ruumiliste andmete kogumiseks, säilitamiseks, otsinguteks, analüüsiks ja esituseks. Arvutikaartide eelised- võid võtta selle lahti oma telefonis, hea väike, kompaktne, saad suurendada vajadusel. Ei määrdu, ei kortsu. Saad digitaalselt sisestada koordinaate ja ta otsib ise õige koha üles.kohesus(saad teada koheselt vajaminevat infot), ainulaadsus,kopeeritavus, puudused:autoriõiguste küsimuste keerukus, hilinenud informatsioon, ei saa kogu aeg kasutada. Geoloogiline ajaarvamine- Maa ajaarvamine. Geoloogia haru, mis uurib maakoore kihtide tekkimise järjekorda ja aega
Järgmisena tegi sarnase lepingu ka Tallinna Ülikool. See annab võimaluse kasutada piiramatult Esri tooteid ning rakendada GIS-töövahendeid mitmesugustes teadus- ja õppetööga seotud tegevustes. Lepingu on sõlminud ka Eesti Maaülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Eesti Maaülikoolis õpetatakse GIS programme keskkonna erialadel. ArcGIS valdkonnad on digitaalsete geoandmete loomine, vektorandmete analüüs, rasteranalüüs ja arvutikaartide kujundamine. Tartu Ülikooli geograafia õppekava pakub, erinevaid võimalusi GIS programmide õppimiseks. Erinevad bakalauruseõppe kohustuslikud ja valikained GIS-i ja kartograafia ainetele. Erinevad ESRI tarkvara kursused, kõigile huvilistele. ArcGIS I on kõige populaarsem tarkvara kursus, kus saadakse esmased teadmised andmete toimetamisest, päringute tegemisest ja kaardi koostamisest. Eesti Lennukadeemias on õppeaine ´GIS
laguneb iseeneslikult ja vastavalt poolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra. Võrreldes radioaktiivse süsiniku hulka kahes süsinikku sisaldavas objektis: Praegu kasvavas puus ja turba lasundi põhjas leitud puujupis, siis leiame, et viimases on radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust. Mis on geoinfosüsteem? Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanduvad kartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks. Meid ümbritseva looduse sfäärid. 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa
minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vastuseid sellistele küsimustele, tuleb geograafilist andmestikku süstematiseerida. Andmeid töödeldakse matemaatilis-statistiliste meetoditega ning esitatakse arvutikaartide, tabelite, graafikute ning joonistena. Miks? See on kõige tähtsam küsimus, millele saab vastata alles siis, kui eelmised küsimused on lahenduse leidnud. Vastus saadakse andmete analüüsil ja sünteesil. Kartograafia - õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiat võib vaadelda ka kui üsna paljude distsipliinide kokkupuutepunktis asuvat tegevusala:
Arvutikaardile agaa saame panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jaga need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvutikaartidel on objektidele lisada nn varjatud informatsiooni, mis tavaliselt on esitatud andmetabeli kujul, see aitab objektide erinevaid näitajaidsüstematiseerida ja vajaduse korral saab neid kohe ka kuvada. Tänapäeval kasut. kartograifilise analüüsi puhul mitmeid digitaalseid kaarte. Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanuvad kartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks. Geograafid kasutavad tihti ka kaartide sünteesimeetodit, mis põhinev erinevate kaartide võrdleval analüüsil. Sünteesi tulemusel saadakse uus kaart või kaardi kiht uute kaarti objektidena, mis kajastab erinevate objektide ja nähtuste koostoimet. Sünteeskaardiks on nt.maastikukaart, mis
parameetrid. ArcMap`is on selleks otstarbeks vastav moodul ESRI Standard Label Engine. Lisaks on tekstide paigutamiseks võimalik kasutada spetsiaalset ESRI ArcGIS Desktop laiendust Maplex for ArcGIS (sis aldub automaatselt ArcInfo tarkvaras), mis tõstab tekstide automaatse paigutusega seotud toimingute efektiivsust (vt. ka joonis 11). Maplex sis aldab täiustatud töövahendeid, mis on rakendatavad nii tardkaartide kui ka arvutikaartide loomise protsessis , vähendades kaardi tootmisega seotud ajalist mahtu ja kulu ligikaudu 40% võrra. ESRI Standard Label Engine Label Manager Label Priority Ranking Label Weight Ranking Lock Labels
Topokaart (1:200 000 kuni 1:10 000) Eesti Põhikaart (1:10 000, trükkversioonis 1:20 000) L-Est süsteemis Vene verstaline kaart Katastri aluskaart Kitsenduste kaart 194. Temaatilised kaardid ja andmebaasid Temaatilised kaardid Huvipakkuvaid teemavaldkondi, mida kaartidel käsitleda, leidub lugematult ning sellepärast on see kaartide liik väga mitmekesine. Temaatiliste kaartide hulk ja valik suureneb väga kiiresti seoses arvutikaartide hulga suurenemise ja nende võimalusteringi avardumisega - selliseid kaarte võib igaüks oma andmetest ise endale valmistada, kasutades näiteks Microsoft Mapi võimalusi. Interneti ja multimeedia võimaluste areng on kaotamas selget piiri teemakaartide ja piltide vahel (sest mõõtkavalisus pole temaatiliste arvutikaartide juures nii oluline). Selle asemel on esiplaanile tõusmas teemakaardi "elavad" (kasutajast sõltuva sisuga ja animeeritud) variandid.
annaabi.ee 
