paljudel lainepikkustel. Tiiru ümber Maa teeb satelliit saja minutiga. Mõõtmiste tulemusel on selgunud, et maailmamere pind kerkib aastas keskmiselt 3,4 millimeetrit. Mõnel pool kerkib see rohkem, nt Vaiksel ookeanil, teisal aga hoopis langeb, nt Alaska ümbruse merel. (2) 3.2. Täiustuvad satelliidid EUMETSAT-i kontrollikeskuses, seinad on täis arvutiekraane. Siin jälgitakse ja juhitakse satelliitide tegutsemist ning salvestatakse ja töödeldakse neilt saabuvaid andmeid. Seinal hakkab ainsa arusaadava pildina silma suur maakera kujutis, mille ümber on meteosatelliitide orbiidid. Neil liiguvad punktikesed, mis näitavad tehiskaaslase hetkeasupaika. EUMETSAT-i satelliitide süsteem on toiminud pidevalt 30 aastat. Tehiskaaslased väsivad kas või kosmilise kiirguse tõttu ning otsa saab nende asukoha korrigeerimiseks vajalik kütus. Nõnda on
k. High Definition) ehk kõrglahutus 720p (1280x720) ning Full HD täielik kõrglahutus e. lihtsalt 1080p (1920x1080 pikselit). Suuremad telerite ja arvutiekraanide tootjad varem standardiks olnud 3:4 lahutusvõimega kuvareid ei tooda enam üldse või ainult vähendatud kogustes, olles need kõigepealt asendanud HD 720p telerite ja 16:10 pildisuhtega monitoridega; valmistades praegusel ajal (2011. seisuga) juba täis-HD 1080p telereid ning mõnedel juhtudel ainult 16:9 pildisuhtega arvutiekraane. Järgmise põlvkonna seadmete pikslite arv on 4K ja 8K, vt ka UHDTV 15 9 Ajalugu Joonis 7. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis
Mõnel pool kerkib see rohkem, nt Vaiksel ookeanil, teisal aga hoopis langeb, nt Alaska ümbruse merel. ,,Enamik sellest kerkimisest tuleb jää sulamisest," ütleb merepinna kõrguse mõõtmise juht François Parisot, ,,soojuspaisumise osa hindame aastas 1,3 millimeetrile." 10.2. Täiustuvad satelliidid EUMETSAT-i kontrollikeskuse juhataja Mike Williams näitab ruume, mille seinad on täis arvutiekraane. Siin jälgitakse ja juhitakse satelliitide tegutsemist ning salvestatakse ja töödeldakse neilt saabuvaid andmeid. Seinal hakkab ainsa arusaadava pildina silma suur maakera kujutis, mille ümber on meteosatelliitide orbiidid. Neil liiguvad punktikesed, mis näitavad tehiskaaslase hetkeasupaika. EUMETSAT-i satelliitide süsteem on toiminud pidevalt 30 aastat. Tehiskaaslased väsivad kas või kosmilise kiirguse tõttu ning otsa saab nende asukoha korrigeerimiseks vajalik kütus. Nõnda on