Samuel Kirk ja James Gallagher (1963): lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisprobleemid ning õpilaste liigaktiivsus, mis pole põhjustatud vaimsest alaarengust. Tänapäeval: ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogilised hälbed, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas. Õpiraskused: Vastuvõtmise raskused Visuaalse taju häire ei ole seotud nägemise kaotamisega; raskus on kuju organiseerimisega...ehk tähed on kas tagurpidi või ümberpööratuna. Lapsed ajavad segamini sarnased tähed. Ei suuda järge hoida, hüppavad sõnadest või ridadest üle. Auditiivse taju häire ei ole seotud kuulmislangusega. M ja N võivad sassi minna. Ka sarnase kõlaga sõnad võivad segamini minna. Info töötlemise raskused
2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR Inglismaal ja Wales'is on valitsus võtnud kasutusele HEV toetuse, mis kujutab endast progressiivset toetust, toetusi, mida HEV laps võib saada on kahte tüüpi ja järgnevatel tingimustel: School Action (SA): Laps teeb väga väikeseid edusamme või siis ei tee neid üldse, hoolimata talle suunatud õppemeetoditest. Lapsel on raskusi kirjutamis- ja/või arvutamisoskuste arendamisega. Lapsel on püsivad emotsionaalsed või käitumuslikud raskused, mis ei käi normaalse käitumise definitsiooni/liigituste alla. Lapsel on tunnetuslikud või füüsilised probleemid, teeb väga väheseid edusamme või ei tee neid üldse. Kui lapsel on suhtlemisraskused ning diferentseeritud õppekava, siis ta teeb, kas väga vähe edusamme või ei tee neid üldse. School Action Plus (SA+):
kooli. Samas opereeritakse põhiliselt konkreetse infoga ja abstraktse info töötlemine pole väga tulemuslik. ➧Õpioskused, metatunnetuse ja eneseregulatsiooni kujunemine. Selles vanuses lapsed õpivad õppima - kuidas olla tähelepanelik, kuidas jätta meelde ja kuidas nt luua seoseid uudse ja tuttava info vahel. Lapsed hakkavad neid protsesse teadvustama, millele saab ehitada enesejuhtimisoskused. ➧Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuste kujunemine. Algklassides peaksid lapsed omandama tugeva baasi lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskustele. ➧Teadmistes lähiümbrusest ja maailmast. ➧Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng. Lapsed mängivad endiselt meelsasti, kuid neil on ka tugev vajadus osaleda formaalses õppimises ja olla selles edukas. Enesehinnang on seotud kooliedukusega ja lapse suhtlusringkonna moodustavad klassikaaslased, kellega hakatakse