mängima rollimänge. Tähtis on,et ise julgeks algatada,siis on lihtsam toime tulla ja enda eest seitsa. Laps peaks mõistma,et maailm on tore ja põnev koht,kus elada ja uurida. 4.Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Iseseisvus suureneb,saab ise validi sõpru ja mängukaaslasi. Arenguülessanne on- töörõõmu,töökuse,kohuse- ja vastutustunde kujudamine. Kogemuste saamine on tähtis ning,et elus peab pingutama ja tulemused teevad rõõmu. Õppimine on tähtis,saavutama lugemis-,kirjutamis-,arvutamisoskuse. 5.Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Lapseea lõpp,tajutakse,et vanemad pole täisulikud. Elu on täis mõistatusi ja küsimusi ning tulevik on sünge. Tähtis on leida oma identiteet ning seksuaalne mina. Tuleb ületada kuristik ning edasi liikuma,võtma riske ja oma eluga ise toime tulema. Valmistuma täiskasvanuks saama ja iseseisvuma. 6.Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) Raskeim osa peaks olema läbitud ning noor suudab ise mõeda oma asju,analüüsida ning langetada otsuseid tuleviku suhtes
KIP - kerge intellektipuudega lapsed. Kohandused õppe sisus: Järgida tuleb riiklikku õppekava ning püsida vastava klassi kindla aine raamides. Teema käsitluse sügavus. Peateemad jäävad samas. Alateemade seas võiks jätta mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal. Õppida tuleb kõige (elulisemaid) olulisemaid teemasid, ilma milleta ei saa järgmises klassis hakkama. (Nt Harilike murdudega arvutamisoskuse treenimise mõttekus?) Klassis teksti asendamine samas teemas lihtsamaga Raamatu lugemisel asenda lihtsama, lühemaga või vähem lehekülgi Lugemik asendada lihtsama lugemismaterjaliga Kohandused õppe protsessis: õppetöö diferentseerimine (tasemerühm klassis): klassis samaaegselt erinevate õppemeetodite kasutamine õppetöö individualiseerimine (indiv erisused): täiendav tööjuhendite selgitamine enne
tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Tuntumad jumalad Vana Riik: Harus hauka kujuline või hauka pea ja inimese kehaga. Valitseja abimees Alam Egiptus: Seth Tundmatu eluka peaga, kehastas korralagedust ja sõdu. Anubis Musta saakali peaga jumal, surnute jumal. Sobek Krokodillipäine vetevalitseja. Hathor Lehmapäine, soosis armastust, tantsu ja muusikat. Thath Iibisepäine, kirjutamis- ja arvutamisoskuse kaitsja. Uus Riik: Amon Peajumal Ra (Re) päikesejumal Amon-Ra uus peajumal, Amon ja Ra ühendati. Sfinks on inimese pea ja lõvi kehaga olend. Sfinks Chepreni püramiidi juures. Arhitektuuri detailid Obelisk nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised. Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e
uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa trükkimine. Köstri võimekusest ja teadmistest olenes koguduse liikmete lugemisoskus. Köstriks võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks. Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna juurde
Fantaasia areneb, palju mängitakse rollimänge. Ülim uudishimulikkus, liikuvus ja ettevõtlikkus. Arenguülesanne on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Perioodi lõpuks leiab, et maailm on üks tore ja põnev koht. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Iseseisvuse oluline suurenemine. Arenguülesanne on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. Põhiline kohustus teha oma õpiülesanded võimalikult hästi ära. Korraliku lugemisoskuse, kirjutamisoskuse, arvutamisoskuse omandamine. Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Laps tajub, et vanemad polegi täiuslikud ja et elu on täis lahendamatuid küsimusi ja kogu tulevik tundub süngena. Arenguülesanne on oma identiteedi leidmine. Seksuaalse mina otsimine. Kõlbeline areng. Tahaks olla juba suur. Laps võitleb iseseisvumise eest. Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) Nooruk suudab ise selgemalt läbi kõike mõelda, analüüsida, põhjusi ja tulevikuväljavaateid kaaluda
3.1.5. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid 3.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel 3.3.1. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju 3.3.1.1. Tajude arendamine 3.3.1.2. Mälu. 3.3.1.3. Mõtlemine. 3.3.1.4. Motoorika. 3.3.2. Põhitaotlus on kujundada baasoskuste harjumuslik sooritamine 3.3.4. Kõne. 3.3.5. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi, 3.3.7. Elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse kujundamine. 3.3.9. Oluline on õpetada õpilast tuttavas situatsioonis jõukohaste ülesannetega võimalikult iseseisvalt toime tulema 3.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel 3.5.1. Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll ja kujuneb osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine 3.5.1.1. Tajude arendamine. Aja ja ruumi analüütiline tajumine samal ajal eri meeltega 3.5.1.2. Mälu. Tuttavate objektide graafiliste kujutiste valikuline äratundmine ja meenutamine
Praktilist õpetajale: kuidas rakendada multiintelligentsuse teooriat tunnis Matemaatilis-loogilise õppija jaoks on huvitav võrrelda, klassifitserida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada; võiks lasta õpilasel tegelda oma kollektsiooni korrastamisega jne. Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud; võib lasta täpselt kirjeldada ja kirja panna või lindistada, mida laps teeb või näe;, arvutamisoskuse parandamiseks võiks lasta kirjutada jutukesi, kus tegelased peavad erinevaid asju kokku loendama; varuge tema jaoks paberit, juturaamatuid või diktofon. Ruumilise võimekusega lapse jaoks on lihtsam omandada informatsiooni pildilisel kujul näidake talle fotosid või jooniseid; laske üles joonistada loodusvaatluste või katsete tulemusi; kasutage selge graafikaga raamatuid, erinevaid kunstiteoseid jms.
omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: kuulamine, vaatlemine, matkimine, tegutsemine näidise järgi, võrdlemine, rühmitamine, adekvaatne reageerimine korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine, oma välimuse ja õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA MEIE suhetel: kontakt ja koostegevus täiskasvanuga (pedagoogiga), koostegevus klassikaaslastega, osalemine õpitud süzeemängudes ja dramatiseeringutes. 3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega. 3.1.5
Õpetaja ülesanne on toetada ja tuge pakkuda, aga siiski jääma nõudlikuks. Leisson. (2011). Kakskeelne laps rühmas. [2012, 23. aprill]. www.tartu.ee/tahtvere/KAKSKEELSUS.doc KOOL Kakskeelne kool? Kui lapsevanemal on võimalus lapsele kool valida, tuleks selle leidmisel arvesse võtta terve hulk asjaolusid. Kakskeelsus on küll otsustav tegur, kuid keel ei tohi olla ainuke argument. Jälgida tuleb kooli vaimu, õpetajate pühendumust, edukust kirjutamis- ja arvutamisoskuse õpetamisel, loovust kunstis ja on veel palju teisi komponente, mis teevad ühe kooli suurepäraseks ja õpilasele ideaalseks. Kooli keelepoliitika seisukohalt on väga oluline välja uurida, mis on kooli keelelised eesmärgid. Mis keeles toimub õppetegevus ning suhtlus väljaspool kooli ning kuidas keeli tegelikult õppetöös kasutatakse. Kuidas toimub kakskeelsuse integreerimine. Heal kakskeelsel koolil on olemas detailsed juhtnöörid, kuidas lapses ühte või teist keelt arendatakse.
Sellest johtuvalt elektron on positiivne mõiste, kuigi tähistab negatiivset laengut. 12 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 Selline lihtne ongi formaalne loogika, justkui aritmeetika! Nii nagu aritmeetikas on numbrite tundmine arvutamisoskuse omandamise eeltingimuseks, nii on loogikas mõistete tundmine arutlusoskuse valdamise eelduseks. Numbrite tundmaõppimine ei ole omaette eesmärk, vaid vahend arvutamiseks - mõistetega tehtavad operatsioonid (tunnuste leidmine, mahuliste iseärasuste võrdlemine, mõistetevaheliste seoste väljatoomine jne.) ei ole eesmärgiks omaette, vaid ettevalmistus korrektse arutluse omandamiseks. 13
tasustused, õpitava rakendusliku väärtuserõhutamine ja võistluslikkuse elementide rakendamine üppetöös. Tasustus õpistiimulina tasustus toimib kõige tõhusamalt siis, kui õpilast informeeritakse selle saamise võimalusest enne tegevuse sooritamist. Väline tasustus stimuleerib pigem rakendama energiat teatud viisil kui tundma muret sooritatava tegevuse v õpitulemuse kvaliteedi pärast. Õigustab hästi ülesannete puhul, mis peavad silmas konkreetse käitumise kujundamist (arvutamisoskuse, lugemisoskuse treenimiseks). Mõtlemist nõudvate ülesannete puhul võib väline tasustus häirida õpitavasse süüvimist. Õpilasi, kes ei usu toimetulekusse, ei ajenda tasustus õppima. Õpitulemuste rakendusliku väärtuse rõhutamine laialt levinud võtteks õpitava väärtuse suurendamiseks on õpilaste tähelepanu juhtimine selle praktilisele väärtusele väljaspool kooli. Õpitava rakendusliku väärtuse avamisel tuleb rõhuda positiivsele (mitte mis tööd sa saad,
rakendusliku väärtuse rõhutamine ja võistluslikkuse elementide rakendamine õppetöös. Tasustus õpistiimulina- tasustus toimib kõige tõhusamalt siis, kui õpilast informeeritakse selle saamise võimalusest enne tegevuse sooritamist. Väline tasustus stimuleerib pigem rakendama energiat teatud viisil kui tundma muret sooritatava tegevuse v õpitulemuse kvaliteedi pärast. Õigustab hästi ülesannete puhul, mis peavad silmas konkreetse käitumise kujundamist (arvutamisoskuse, lugemisoskuse treenimiseks). Mõtlemist nõudvate ülesannete puhul võib väline tasustus häirida õpitavasse süüvimist. Õpilasi, kes ei usu toimetulekusse, ei ajenda tasustus õppima. Sisemine motivatsioon toetub huvile ja enesetasustusele, mida ammutatakse tegevusest endast. Kuigi kogu õppimise rajamine sisemisele motivatsioonile on ebareaalne, saab alati leida tööviise, mis tekitavad õpilastes väärtustava suhtumise õppimisse
- motivatsioonilistest teguritest - intellektuaalsetest puudustest Kliiniliselt: - ei suudeta imiteerida käte asendeid või žeste - demonstreerida objektide õiget kasutust - objekte kohaselt kasutada Saab eristada ka vastavalt tegevustele, nt riietumise apraksia, kõnnaku apraksia jne. Tavaliselt esineb insultide või dementsuse korral. Sageduse kohta väga erinevad andmed. Akalkuulia Matemaatika – kvaasi-ruumiline oskus, nõuab sümbolilise info mentaalset manipuleerimist. Arvutamisoskuse häire seotud vasakpoolse posterioorse parietaalse kahjustusega (eelkõige intraparietaalvagu ja nurkkäär). Primaarne akalkuulia – pt ei suuda aru saada matemaatilistest mõistetest ega sooritada matemaatilisi operatsioone. Sekundaarne akalkuulia – arvutamisoskus kahjustub muude kognitiivsete häirete tõttu. - Gerstmanni ja Balinti sündroomi sümptomeid ja kahjustuse lokalisatsiooni Gerstmanni sündroom 1924 patsiendi juhtum, kel oli kahjustus vasakpoolses nurkkäärus Esinesid koos:
F81.1 Spetsiifiline õigekirjahäire F81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire F81.3 Spetsiifilised segatüüpi häired F81.9 Täpsustamata õpivilumuste häire o F83 Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Õpiraskuseid ei defineerita, pole ametlikult olemas! F8- normintellektiga lapsed, kellel on spetsiifilised häired, justkui oleksid spetsiifilised raskused. Lugemis-kirjutamis-arvutamisoskuse omandamine oluliselt häiritud. segatüüpi häire puhul on probleem kõigis valdkondades, aga ei saa aru, milline probleem on primaarne. täpsustamata häirest soovitatakse hoiduda, sest sinna alla käivad sellised häired, mida ei saa mujale klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine. Õpiraskuste käsitlused Eestis. Riigi tasemel õpiraskusi defineeritud ei ole
Kliiniliselt ei suudeta limiteerida žeste, demonstreerida õigete objektide õiget kasutamist ega kohast kasutamist. Tavaliselt esinev insultide või dementsuse korral. Jaguneb kolmeks: - Ideomotoorne – ei suudeta ellu viia üksikuid motoorseid liigutusi - Ideatoorne – ei suudeta ellu viia tegevusplaane - Konstruktsooniline – formatiivsed tegevused visuomotoorsel töötlusel, ei suudeta saavutada soovitud lõpptulemust. Akalkuulia – arvutamisoskuse häire, seotud vasakpoolse posterioorse parientaalse kahjustusega. Jaguneb kaheks: - Primaarne – ei suuda aru saada matemaatilistest mõistetest ega sooritada matemaatilisi operatsioone - Sekundaarne – arvutamisoskus kahjustub muude kogniitiivsete häirete tõttu. Neglekt – Gerstmanni ja Balinti sündroomi sümptomeid ja kahjustuse lokalisatsiooni Gerstmanni – kahjustus vasakpoolses nurkkäärus, sõrme agnoosia, akalkuulia ja parema-vasaku poole segiajamine
0 Spetsiifiline lugemishäire o F81.1 Spetsiifiline õigekirjahäire o F81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire o F81.3 Spetsiifilised segatüüpi häired o F81.9 Täpsustamata õpivilumuste häire - F83 Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Õpiraskuseid ei defineerita, pole ametlikult olemas! F8- normintellektiga lapsed, kellel on spetsiifilised häired, justkui oleksid spetsiifilised raskused . Lugemis- kirjutamis-arvutamisoskuse omandamine oluliselt häiritud. -segatüüpi häire puhul on probleem kõigis valdkondades aga ei saa aru, milline probleem on primaarne. -täpsustamata häirest soovitatakse hoiduda, sest sinna alla käivad sellised häired, mida ei saa mujale klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine. Õpiraskuste käsitlused Eestis. Eestis Riigi tasemel õpiraskusi defineeritud ei ole Eri spetsialistidel üsna erinev nägemus
rõhutamine ja võistluslikkuse elementide rakendamine üppetöös. Tasustus õpistiimulina tasustus toimib kõige tõhusamalt siis, kui õpilast informeeritakse selle saamise võimalusest enne tegevuse sooritamist. Väline tasustus stimuleerib pigem rakendama energiat teatud viisil kui tundma muret sooritatava tegevuse v õpitulemuse kvaliteedi pärast. Õigustab hästi ülesannete puhul, mis peavad silmas konkreetse käitumise kujundamist (arvutamisoskuse, lugemisoskuse treenimiseks). Mõtlemist nõudvate ülesannete puhul võib väline tasustus häirida õpitavasse süüvimist. Õpilasi, kes ei usu toimetulekusse, ei ajenda tasustus õppima. Õpitulemuste rakendusliku väärtuse rõhutamine laialt levinud võtteks õpitava väärtuse suurendamiseks on õpilaste tähelepanu juhtimine selle praktilisele väärtusele väljaspool kooli. Õpitava rakendusliku väärtuse avamisel tuleb rõhuda positiivsele (mitte – mis tööd sa saad, kui ei õpi)
- Leksikaaine düskalkuulia: raskused matemaatiliste märkide lugemisel. - Graafiline düskalkuulia: ei suudeta kirjutada matemaatilisi märke, joonestada kujundeid. - Operatsionaalne düskalkuulia: oskamatus sooritada matemaatilisi operatsioone. Matemaatika õpetamise seisukohalt tuleb pidada väärtuslikuks Bley ja Thortoni uuringuid, milles on ühendatud neuroloogiline ja pedagoogiline vaatenurk ning toodud arvutamisoskuse omandamise raskused mitmesuguste neuropsühholoogiliste hälvete puhul.* Tulemused on järgmised: Hälbeline psüühikavaldkond 1. Tähelepanu Probleemid aritmeetikas Ei soorita kõiki ülesandeid lõpuni Raskused mitmekohaliste arvude lugemisel Raskused numbri- ja tähemärkide eristamisel
3. klass: aisting/taju Info vastuvõtmine kompimise, maitsmise, haistmise, nägemise, kuulmise ja liikumistaju abil, samuti vastuvõetud info mõistmi- ne, mille tulemuseks on objektide nimetamine, seostamine ja/või tunnus- te äratundmine. Kinnitatud diagnoosid Praegu puuduvad. 4. klass: tunnetus Mälu, õppimisvõime, mõtlemise, probleemilahendusos- kuse, abstraheerimise, otsustamise, arusaamise, vaimse võimekuse, arvutamisoskuse ja keeleoskuse rakendamine. Kinnitatud diagnoosid 00128 Äge segasusseisund 00129 Krooniline segasusseisund 00173 Ägeda segasusseisundi risk 00222 Ebatõhus impulsside kontroll 00126 Vähesed teadmised 00161 Valmisolek küllaldasteks teadmisteks 00131 Mäluhäire 5. klass: suhtlemine Verbaalse ja mitteverbaalse info edastamine ja vas- tuvõtmine. Kinnitatud diagnoosid 00157 Valmisolek tõhusamaks suhtlemiseks
annaabi.ee 
