Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl eneseteenindamisoskuse omandamine Valmistumine eelseisvaks haridusteeks KAINIK Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus(vanemalt õppimine) (7-12a) Lugeda palju ette ja lasta lugeda, kirjutada, joonistada, arvutada Kodu ja kooli koostöö matemaatilisi tehteid, kui ka elulisi harjutusi. Nii õpetatakse palju hoiakuid ja suhtumist perekonnast lapsele MURDEEALINE Füüsilised muudatused lapses, sekundaarsete sugutunnuste arenemine
Oskused · kujunevad ja arenevad tegevuses igapäevaelus · suurema osa tööoskustest omandad koolis ja töökohal · näitavad, mida suudad hästi teha · nende väljakujunemist soodustavad huvid ja võimed 3 Oskused jagunevad: Üldoskused · saab kasutada erinevates olukordades · paljude erinevate tööde juures · neid saab mõõta ja hinnata · paljud omandatakse põhikoolis lugemisoskus arvutamisoskus organiseerimisoskus arvutioskus võõrkeelte valdamine 4 Oskused jagunevad: Erioskused · vajalikud konkreetsete tööülesannete täitmisel, kindla töö tegemiseks · saab mõõta ja hinnata masinakirjaoskus programmeerimine lillede istutamine tööpingi käsitlemisoskus juurdelõikamise oskus 5 Oskused jagunevad:
relvakäsitsemisele. · Kasvatajateks ja järelvaatajateks olid vanad truud teenrid ja sõjamehed. Kaupmehe kasvatamine Click to edit Master text styles · Õpetati õpipoisimeetodil nagu kõiki teisi keskaegseid seisuseid. Second level Third level · Eriti hinnatud olid taibukus, arvutamisoskus, Fourth level Fifth level kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus, aus meel, ettevaatlikkus, nõutud olid ka täpsus ja hea mälu. · Õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli ning olema samuti ettevõtlikud ja vaprad. · Noored kaupmehed pidid kõik olema ka head sõdalased. ·
liiva- ja veemängud jne. Mäng kannab ühteaegu mitme õppevaldkonna ülesandeid ning selleks, et mängida ja sellest rõõmu tunda, tuleb tahes-tahtmata koos täiskasvanu või endast kogenuma mängijaga eelkõige selgeks saada konkreetseks mänguks vajaminevad oskused. Lauamängude mängimine on tihedalt seotud matemaatika õppimisega, sest laps õpib esemeid loendama ning numbreid tundma. Peale selle kinnistub värvuste eristamise ja nimetamise oskus ning kujuneb vaatlemis-, võrdlemis- ja arvutamisoskus 2.3. Mäng 2.3.1. 3- aastased Matkib nähtut ja kogetut (episoodid pereelust) Tegevused suunatud mängijale endale Põhiline lapse ja täiskasvanu koosmäng Kooskõlastab erinevaid liigutusi muusikaga (ilmneb rütmitunne) Tabab luuletuse intonatsiooni ja rütmi On omandanud erinevaid liigutus-ja kõnemudeleid Lükib rõngaid suuruse järjekorras paigale Ehitab kuubikutest lihtsa hoone Tegutseb sihikindlalt
Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg VanaEgiptus Niilus kui toitja: Mõlemal kaldal sadade km. laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb, deltas 150km. lai
Eelkoolipedagoogika mõisted Valiku valdkonda kuuluvatest mõistetest koostas eelkoolipedagoogika õppejõud MA Jane Rätsep Algharidus (primary education)- üldhariduse esimene aste, lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus ning algteadmised inimesest,loodusest ja ühiskonnast. Tänapäeval arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus. Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Areng (development)- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis,
teadmisi. ,,Mõistate: tahame, et algkooli lõpetanu oleks haritud inimene. Kas ta tõesti midagi teab või oskab, kui ta koolist ellu astub, see huvitab meid vähem. Peaasi aina haridus, haridus, haridus." ,,Kahte head asja ei suudeta anda. Inimene on kas haritud või ta oskab midagi." Tammsaare meelest on algharidus lastele liiga raske. Tahetakse õpetada igasuguseid teadmisi, kuigi kõige olulisemad on emakeele- ja arvutamisoskus. Talupoja pii ja lihuniku näide. Tammsaaret häirib, et koolisüsteemis püüeldakse liigselt ameerikaliku poole. Tehakse palju teste ning lahendatakse meeletutes kogustes ülesandeid mõtlemata sellele, et meie ei ole hüppelise tehnikaarenguga Ameerika ning kas meil tõesti seda vaja on. ,,Nõnda saavutame ainult ühe: arvutamisest saab mõtlemisarendaja asemel mäluharjutus." Tammsaare ei poolda ka liigselt uuendusliku emakeele kasutamist. Talle teeb muret, et ei
-tundma soodussüsteemi ja soodusravimite hinnakujundust -tundma apteegis müüdavaid ravimite manustamist kergendavaid abivahendeid ja oskama anda nende kasutamisalast teavet -tundma apteegis müüdavaid hügieeni- ja haigepõetusvahendeid ja oskama anda nende kasutamisalast teavet -tundma apteegis müüdavaid loodustooteid, toidulisandeid ja muid apteegikaupu. 3. Vajalikud isikuomadused: -suhtlemisvalmidus -suuline ja kirjalik arvutamisoskus -kohusetundlikkus, täpsus, puhtus ja korrektsus -kannatlikkus ja tasakaalukus. 3.PÕHIÜLESANDED Retseptaar-käsimüüja põhiülesanneteks on: -retseptide vastuvõtmine ja kontroll -retseptide alusel ravimite väljastamine -apteegikülastajate nõustamine -retsepti apteegis mõeldud osa ja retseptuurarvestuse täitmine -ekstemporaalselt valmistatud ravimite kontrollimine, signeerimine ja vormistamine
kuj algus *Autonoomia(jõukoh iseseisv andmine,kiituse saamine)/Kahtlemine ja häbi IV koolieelikuiga(3- 7a)- *liigutuste kordinatsiooni areng. *mina-identiteet *rollimängud *Initsatiiv/Süü *Opertatsioonieelne staadium(3-7a)- *sõade ja sümb kasutamise avardumine *Egotsentriline mõtlemine *Ei suuda objekte liigitada,järeldada V kainikuiga(7-11)*tüdrukute küpsemine kiirem *kirjutamis-,lugemis-,arvutamisoskus *õppimine4 *Edukus/Alaväärsus VI puberteedi e murdeiga(11-19a)- *Kiire füüsiline areng jätkub *kiire seksuaalne küps *al 16a Enesearendamine, Identsus/Rolliähmasus *formaalsete operatsioonide stadium(12-..a)- *kuj abstraktne ja loogil mõtlem *opereerib võimalikkuse,tõenäos jms katekooriates VII noorukiiga(19-22/25a)- *identiteedi kuj *iseseisvumine *rahunemine,sisemine tasakaal *mõtlemine
Tuletage endale meelde, et õppimine on dünaamiline protsess ning tulemuste ilmnemine võtab mõnevõrra aega. Näiteks võõrkeele omandamine annab võimaluse selles keeles lugeda või suhelda. Tihti väikesed koolilapsed ei mõista seost koolitarkuse ja igapäevaelu vahel. Sel juhul saavad vanemad lastele neid seoseid eluliselt mõistetavamaks teha ehk lahti mõtestada, mida head ja vajalikku saavutab laps kui ta hästi õpib. Näiteks arvutamisoskus võimaldab poest sobiva hinnaga kommi osta. Selline lähenemine õppimisele motiveerib paremini oskusi omandama. Palju aitab edukale õppimisele kaasa eneseteadlikkus ning mõistlik on suhtuda õppimisse, kui vabatahtlikku tegevusse s.t. "tahan õppida", mitte "pean õppima". Kui õppimine mõjub sundusena, siis on hea endalt küsida: "Kelle huvides või kellele ma õpin?" Kui erialane täiendkoolitus ei inspireeri vaid rusub, siis tasub kaaluda õpitava aine vahetamist
4.4 Kodu- ja loovmängukeskuses on kostüümid, riided ja muud esemed, mis ergutavad lapsi jäljendama, mida nad ümbritsevas elus näevad, aitavad neil aru saada maailmast ning proovida mitmesuguseid rolle. 1.4.5 Ehituskeskuses on kõikvõimaliku suuruse ja kujuga klotse, millest võib ehitada kas väljamõeldud või tegelikke ehitisi, näiteks linna või talu. Lapsed õpivad ehitades palju: areneb arvutamisoskus, avardub mõtlemine, suureneb probleemide lahendamise võime, arendatakse loovust ja keskendumist. 1.4.6 Teadus- ja kokanduskeskuses saavad lapsed otseselt uurida looduslikke objekte ja teha avastusi. Õpetaja leiab rühmas sellise koha, kuhu panna huvitavaid asju ja vahetab neid sagedasti vastavalt laste huvidele, ilmastikule, aastaaegadele ja erinevatele teemadele. Kokandus annab lastele
Neist said sageli maadeuurijad, teaduse edendajad, uute võimaluste ja ainete otsijad. Kaupmeeste pojad käisid tavaliselt linna, kloostri- või katedraalikoolis, kus nad pidid selgeks saama kirjutamise, lugemise ja arvutamise. Lisaks keskajale omaselt, said nad ka usuõpetust. Nii kodus kui koolis oli peamiseks karistajaks vits. Sarnaselt kõikide teiste keskaegsete seisustega, kasvatati ka kaupmeeste poegi õpipoisi meetodil. Oluline oli taibukus, arvutamisoskus, kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus ja ettevaatlikkus. Kaupmehe õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli, olema ettevõtlikud ja vaprad. Noored kaupmehed pidid olema ka head sõdalased, et end kaubareiside ajal kaitsta. Oma oskuste arenedes hakkas poisi isa teda üha enam rakendama, sell võis saata kaupu teise linna, kontrollida maha- ja pealelaadimist. Selleks, et saada meister-kaupmeheks pidi ta saama kasumiga
Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsuoskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimiseoskus. Lisaks pidi ta hästi tundma ka heraldikat. 8 4. Kolmas seisus 4.1 Kaupmehed Kolmanda seisuse moodustasid linlased, eelkõige kaupmehed ja käsitöölised. Kaupmehed õpetasid oma poegi ja õpipoisse samuti õpiposimeetodil nagu kõik teised keskaegsed seisused. Siin olid eriti hinnatud taibukus, arvutamisoskus, kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus ja ettevaatlikkus. Loomulikult pidid kaupmehe õpipoisid ja sellid õppima käibetasandil keeli, olema samuti ettevõtlikud ja vaprad. Kuid õpetuse algusest peale jälgiti poisi ausat meelt. Raha nõudis täpsust ja head mälu. Kaupmehehakatised pidid pikka aega oma väärtust tõestama, neid pandi proovile, ja anti võimalusi riskida. Noored kaupmehed pidid kõik olema ka head sõdalased.
orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna. b. Ilma kirjata polnud riikide teke ja nende valitsemine mõeldavad, seega kirja leiutamine tegi võimalikuks riigi tekkimise. c. Vanimad säilinud tekstid on majandusliku sisuga, mis näitab, et kiri tekkis igapäevase majanduslike vajaduste rahuldamiseks. d
16. Otsustamiskäik 1) Otsustus probleemi formuleerimine Eesmärgi piiritlemine enesetunnetus Valikuvõimaluste piiritlemine kujutlusvõime Piirangute piiritlemine praktilised teadmised Otsustamis reegli tuletamine analüüsi võime 2) Andmete genereerimine Andmete kogumine otsustamisoskus Andmete hindamine ettenägelikkus 3) Otsuse vormistamine Rakendamine andmetele arvutamisoskus Teostamis protsessi algatamine suhtlemis oskus 17. Otsustamisstiilid Direktiivne stiil: selged kiired otsused, tihti lihtsustatud Analüütiline stiil: keerukad otsused, kogutakse palju erinevat informatsiooni. Kontseptuaalne stiil: sotsiaalselt orienteeritud, palju informatsiooni, kaalutakse ka kõrvalmõjusid. Käitumuslik stiil: hool ja tähelepanu teiste suhtes. 18. Organiseerimise olemus
Teise astme moodustasid kihelkonnakoolid, milles käimine ei olnud kohustuslik, kuid igal koolil oli kohustuslik saata teatud arv õpilasi. Sellega rajasid baltisakslase ise pinnast eestlaste rahvsulikule ärkamisajale ja iseseisvumisele. 19.saj keskpaigaks olid eestlased saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanud inimestest oskas lugeda umbes 80%, mida oli sama palju kui nt Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857
ja istuti ühe suure tule ääres, mis sooja andis. Tänaval oli oma kindel kasvatuslik mõju. Ta kasvatas. Keskaegse linlase elu oli korporatiivne. Grupikuuluvus tagas kaitse, kujundas õiguslikku käitumise ja eneseteadvuse. Kaupmehed olid kõige aktiivsem, uudishimulikum, riskialdim sotsiaalne grupp. Kaupmehe aust Sai Seisuslik uhkus. Kaupmehed õpetasid oma poegi ja õpipoisse samuti õpipoisimeetodil nagu ka kõik teised kaasaegsed seisused. Eriti oli hinnatud taibukus, arvutamisoskus, kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus ja ettevaatlikkus. Õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli, olema ettevõtlikud ja vaprad. Õpetuse algusest peale jälgiti poisi ausat meelt. Raha nõudis täpsust ja head mälu. Nii kodus kui koolis oli karistajaks vits. Kui poiss kasvas hakkas isa üha rohkem teda rakendama, väikesi ülesandeid andma, kusjuures kontroll oli tugev ja karistus karm.
Faktor M- mälufaktor Faktor R- mõtlemis ja järeldamisfaktor Thurstonei teooria lubab esitada hüpoteese plajude võimete tekke-eelduste kohta. Kirjandusliku andekuse tagatiseks on faktorid V,W ja R; matemaatikul peaksid primaarvõimetest olema arenenud faktorid P,S,N ja R. Võimete mõõtmine Ameerika Ühendriikide ettevõtteis testitakse uute töötajate ametisse sobivuseks järgmisi võimeid: - õpivõime - verbaaalsed võimed(sõnatundmisoskus ja aktiivne sõnavara) - arvutamisoskus - ruumikujutlusvõime - ruumitaju kvaliteet, - kujutlusvõime - vormitaju, - motoorse koordinatsiooni võimed. Iseloom Iseloom ehk karakter väljendab inimese individuaalsust, see on tema psüühiliste joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub kätumisviisides. Karakter võib olla tugev või nõrk, raske,mõnus, kergemeelne, vallatu, kelmikas,vastuoluline. Iseloomatu väljalugemine kellegi käitumisest pole lihtne,sest paljusid käitumismalle ja
Tavaliselt esineb insultide või dementsuse korral. Sageduse kohta väga erinevad andmed. Akalkuulia Matemaatika – kvaasi-ruumiline oskus, nõuab sümbolilise info mentaalset manipuleerimist. Arvutamisoskuse häire seotud vasakpoolse posterioorse parietaalse kahjustusega (eelkõige intraparietaalvagu ja nurkkäär). Primaarne akalkuulia – pt ei suuda aru saada matemaatilistest mõistetest ega sooritada matemaatilisi operatsioone. Sekundaarne akalkuulia – arvutamisoskus kahjustub muude kognitiivsete häirete tõttu. - Gerstmanni ja Balinti sündroomi sümptomeid ja kahjustuse lokalisatsiooni Gerstmanni sündroom 1924 patsiendi juhtum, kel oli kahjustus vasakpoolses nurkkäärus Esinesid koos: - sõrme agnoosia - parema-vasaku poole segiajamine - agraafia - akalkuulia Balinti sündroom 1909 patsiendi juhtum mõlemapoolse kiirusagara kahjustusega. Sümptomid: Optiline apraksia – suutis silmi
- Ideatoorne – ei suudeta ellu viia tegevusplaane - Konstruktsooniline – formatiivsed tegevused visuomotoorsel töötlusel, ei suudeta saavutada soovitud lõpptulemust. Akalkuulia – arvutamisoskuse häire, seotud vasakpoolse posterioorse parientaalse kahjustusega. Jaguneb kaheks: - Primaarne – ei suuda aru saada matemaatilistest mõistetest ega sooritada matemaatilisi operatsioone - Sekundaarne – arvutamisoskus kahjustub muude kogniitiivsete häirete tõttu. Neglekt – Gerstmanni ja Balinti sündroomi sümptomeid ja kahjustuse lokalisatsiooni Gerstmanni – kahjustus vasakpoolses nurkkäärus, sõrme agnoosia, akalkuulia ja parema-vasaku poole segiajamine Balinti – mõlemapoolne kiirusagara kahjsutus, esines optiline Apraksia, simultagnoosia, optiline ataksia. VII LOENG Oimusagarad (temporaalsagarad): Oimusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega
Oskus ennast riietesse panna, paelte kinnisidumine(oskavad end ise riietada). Oskavad mängida nii üksi kui koos. Ka lauamänge juba oskavad (ehk vaimset laadi mängud). Teisesed enesteenindusoskused võimaldavad hakkama saada lähuümbruses: oskab voodit teha, võileiba teha, kapist asju võtma, tuba koristama. Minapilt ja enesehinnang oskavad end juba kõrvutada ka teistega ja võrrelda (hinnanguline komponent on neil). 7-10 a - Loetust arusaamine ja oskavad ka ümber jutustada, arvutamisoskus (korrutamine, jagamine juba). Kohusetunne( teab et peab kodus õppima, paneb õhtul asjad valmis, oskab õigeid asju panna), tp oskab koondada, on püsiv. Eneseregulatsioon oskab vaikselt olla, oma järjekorda oodata. Koolilaps peaks oskama liigelda, bussiga, jala jne. (see on siis üldorienteeritus). Eakaaslastega suhtlemine, oskavad tutvuda, oskad koos mängida jne. Järjest iseseisvam ja oskab ise tutvuda iseseisvalt, tekivad meeskonna mängud jne- ja rakendavad ka
Kasvatusinstitutsioonide seisukoht oli las-minna-vaimus. Hüljati süsteemse teadmiste hankimise põhimõtted ja soositi ilma kriitikata õpilase oma kogemuse mõistet. Seega peteti just vaesema rahvakihi ja vähemusrahvaste lapsi, sest nemad ei saanud käia kallites erakoolides, kuhu katsetamine ei jõudnud. Ometi olnuks just nendel eriti vajalik omandada hea lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus. Kõige teravamalt kritiseeriti aga liigset individualiseerimist, sest just see on ohtlik mitte ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi
annaabi.ee 
