8. Balti riigid tegid üheksakümnendate alguses läbi sügavama majanduslanguse kui teised Ida Euroopa riigid. Miks? Balti riigid olid tihedamalt seotud ühtse NL majandussüsteemiga, neil oli veel vähem majanduslikku iseseisvust kui Euroopa sots. riikidel: puudus oma raha ja pangasüsteem, puudus oma väliskaubandus, lisaks puudus täielikult eraomand. 9. 2002 ületas Eesti reaalne SKP 1990 aasta taseme. Miks need kaks perioodi ei ole siuliselt võrreldavad? Arvustuslikku probleemi ei ole, ehk metoodika on sama, samuti on tegemist reaalse näitajaga ehk ka inflatsioon ning vahetuskurss või erinev valuuta ei mängi rolli? Võrdleme võrreldamatuid, ehk siis see mida toodeti 1990 plaanimajanduse tingimustes, erines kardinaalselt sellest, mida toodeti 2002. Hüviste sortiment oli põhimõtteliselt muutunud. Selline sortimendi muutus oli Eestis kindlasti suure kui näiteks Soomes, kus üleminekut ühelt süsteemilt teisele ei toimunud
4 USA senti kWh kohta. Seega takistab protsessi kõrge maksumus selle levikut, kuid uurimistöödega loodetakse protsessiga seotud kulutusi oluliselt kärpida. 10.4 Saasteainete heitkoguste määramine Saasteainete heitkoguste arvutuslikuks määramiseks on vaja teada kütusekulu ja selle koostist ning rakendatud põletustehnoloogilisi võtteid saasteainete kontsentratsiooni vähendamiseks suitsugaasides. Üldjuhul kasutatakse järgmist arvustuslikku seost: M i =10 -6 ×Bi ×qi , kus Mi saasteaine i heitkogus vaadeldaval perioodil, ühik vastavalt eriheitme ühikule kas t või kg; Bi kütusekulu vaadeldaval perioodil energiaühikutes, GJ; qi i-nda saasteaine eriheide, g/GJ või mg/GJ (raskmetallid). Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja 105(113)
annaabi.ee 
