läbi. Katset korrati järgmisel aastal (1933), kuid tulemus oli sama. Seejärel kuulutati riigis välja kaitseseisukord, millega piirati poliitilisi vabadusi. 1934.a märtsi riigipööre: 1920ndate lõpul asutasid Vabadussõja veteranid oma organisatsiooni- Vabadussõjalaste Liit, eesmärgiga toetada veteranide majanduslikke nõudmisi. Organisatsioon sai populaarseks kesk- ja alamkihtide hulgas ja kujunes kiiresti Eesti arvukamaiks organisatsiooniks, mis hakkas tegelema ka poliitiliste küsimustega- hakkasid nõudma PS-e muutmist, lõpetada korralagedus riigis. Selle org. etteotsa kerkis veteran Andres Laika ja ideloogiliseks juhiks sai Sirk. Organisatsioone tekkis üle Eesti ja kuna see oli asutatud erusõdalaste organisatsioonina ja selle nõudmiseks kohati sarnanevad partei nõudmistega, on vabadussõjaväelasi e vapse võrreldud ka Itaalia fasistidega.
Paiknemine Joonis 13. Nahkhiirte paiknemine erinevates käikudes talvitusperioodil 2007/2008 T. Tõrva andmete põhjal). 43 4.3 Nahkhiirte talvitumine käigus 1 Talvitusperioodil 2007/2008 oli talvituvate nahkhiirte koguarv käigus 1 584 isendit, 2008/2009 aastal oli talvituvate nahkhiirte arv 631. Arvukamaiks talvitujaks oli mõlema talvitusperioodi jooksul veelendlane (Myotis daumbentonii). Käigus 1 on 2008/2009 aasta talvitusperioodil vähenenud põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) arv poole võrra. Üldise ülevaate liigilisest koosseisust kahel erineval talvitusperioodil annavad lisas toodud joonised ( Lisa 4, Joonis 1 ja Lisa 5, Joonis 1). 2008/2009 aasta talvitusperioodil on käigus 1 suurenenud pruun-suurkõrva (Plecotus auritus) ja tiigilendlase (Myotis dasycneme) isendite arvukus
annaabi.ee 
